OHUTUSJUHEND KEEVITUSTÖÖDEL ning ELEKTER- JA GAASKEEVITUSSEADMETE KASUTAMISEL 1. KEEVITUSTÖÖDEL ESINEVAD RISKID, ÜLDISED OHUTUSNÕUDED TÖÖ TEGEMISEL 1.1. Ettevõttes kasutatakse keevitustöödel poolautomaatseid keevitusseadmeid. 1.2. Keevitustöödel töödeldakse kõrgel temperatuuril sulametalli, millega kokkupuude võib põhjustada põletushaavu. 1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6
lubatud kalle ≤1:1000 kinnitus [ - 4 tk. ankrupolt - 4 tk. samba tald TÕSTMINE Freesitud tallaga sammas tõstetakse eelnevalt väljarihitud tugiplaadile ja kinnitatakse ankrupoltidega. Sammaste tõstmiseks kasutatakse lukustuspulgaga poolautomaatseid troppe ja tropitakse läbi sambasse jäetud montaažiaugu. T E R A S T A L A D Tõstetakse kohale tanghaaratsiga või poolautomaatse avamisega haarava silmustropiga. Kasutatakse nurgakaitseid et tropp ei kuluks hõõrdumisel vastu tala teravat serva. TALA TÕSTMINE 3. MONTAAŽITÖÖD
Kui eesmärgiks on ka vahel mõne pildi väljatrükkimine, peaks kaaluma vähemalt 2MP sensoriga aparaadi soetamist. Parematel digikompaktidel on pildisensori suuruseks kuni 5MP ja sellest piisab (resolutsiooniga 300 punkti tolli kohta ehk 300 dpi) 15x21 pildi trükkimiseks. Kui kõige odavamad digikompaktid kõrvale jätta, siis enamikul mudelites on erinevaid tehnilisi võimalusi oluliselt rohkem kui ükskõik millisel tavakompaktkaameral. Tihti on võimalik kasutada poolautomaatseid või täismanuaalseid särijuhtimise programme, lisatud on võimalused erinevate eriefektide lisamiseks pildile juba pildistamise käigus, salvestada saab videot nii häälega kui ilma, videot taasesitada, pildile juurde salvestada häälefaili kommentaariga pildi kohta, kasutada erinevaid pildi salvestuse formaate jne. Aparaadi ostmise juures tuleks aga pildikvaliteeti lugeda olulisemaks kui lisafunktsioonide hulka
to goods) või ,,kaup mehe juurde" (goods to man). See on esimene küsimus, mis tuleb uue lao planeerimisel ära otsustada. Kogu varasema laonduse ajaloos on kasutatud esimest tööviisi, kus kaupade teisaldamist laos on teinud inimene, kasutades selleks lihaste jõudu või tõstemasinat. Teaduse ja tehnika tormilise arengu tõttu viimase kolmekümne aasta jooksul on hakatud tootma mitmesuguseid automaatseid ja poolautomaatseid laoseadmeid, mis viivad kaubad vastuvõtust hoiukohtadele ja toovad väljastamiseks laotöötaja juurde. Arvestades poolautomaatsüsteemide kõrget hinnataset, näib esmapilgul odavam soetada traditsioonilist kaubaaluste või peenkauba ladustamise tehnoloogiat, kuid peab arvestama, et lii- kumisteekonnad hoiukohtadele paigutamisel ja komplekteerimisel on sel juhul pikad. Suur osa laotöötajate tööajast kulub riiulite vahel kõndimisele või tõstukiga sõitmisele. Tegemist on kalli
sajandi jooksul. Esimene suur muutus laonduses oli tõstuki kasutuselevõtmine Teise Maailmasõja järel.Teine ja veelgi revolutsioonilisem muutus oli üldine personaalarvutite kasutuselevõtmine.Kolmandaks oluliseks muutuseks on automaatse identifitseerimise tehnoloogia juurutamine. ahjuks ei kasutata paljudes ladudes kõiki võimalusi, mida pakuvad kaasaegsed tehnoloogia, tehnika ja töökorraldusmeetodid. Nii näiteks juurdub visalt kooditehnoloogia rakendamine, sageli ei kasutata poolautomaatseid kilemähkimisseadmeid, saadetisi ei markeerita transpordietikettidega jne. 238. Kas ja kuivõrd peaks laojuhataja olema lisaks formaalse liidri staatusele ka mitteformaalne liider? Tulemused on head kui, laojuhataja on ka mitteformaalne liider, keda alluvad igati aksepteerivad ja kes suudab neid seetõttu motiveerida. 239. Millistes valdkondlades peaks olema laojuhataja kompeentne? Need valdkonnad on alljärgnevad: · töö planeerimine
20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga
20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga
20. Kui müüja ladustab temale kuuluva kauba ostja ruumides ostja vastutusel, on tegemist frantsiisimüügi laoga konsignatsioonilaoga reservlaoga 3PL laoga 21. Kuidas toimub töö poolautomaatladudes? robotid ja automaatliinid teostavad laotoimingud ilma inimese vahetu osavõtuta üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga
Pilt 10.27 Poolautomaatne siirdetõstuk Pilt 10.28 Poolautomaatne Pilt 10.29 Kodumasinate haarats kombitõstuk Pilt 10.30 Tõstuki poom terasplekirullidega 10.12. Poolautomaattõstukid Poolautomaatseid juhita tõstukeid on hakanud valmistama peaaegu kõik tõstukite suur- tootjad. Valmistatakse nii siirde-, tugiratas-, liikuvmastiga kui ka pöördkahvel- ja süstiktõstukeid. Juhita tõstukid orienteeruvad ruumis tõstukil oleva laseri ja ruumi eri punktidesse paigu- tatud peeglite abil
annaabi.ee 
