Armujook Nemorino oli üks kergeusklik äpu, kes just ei anna klassikalise kangelase mõõtu kaugeltki välja, kuid tema lontulik pühendumus Adinale ning siiras ja kõikehaarav armastus naise vastu kogusid hulganisti boonuspunkte. Võimatu oli tema ponnistustele mitte kaasa elada ning tema hingevalule mitte kaasa tunda. Adina oli särtsakas, eneseteadlik ja iseseisev naine, kes mind oma allaheitmatu ja õrritava iseloomuga positiivselt üllatas, kuid kelle hooletu mäng Nemorino emotsioonidega, mulle niiväga meelt mööda ei olnud. Adina pideva tagasilükkamise ning mehe järjepideva korvi saamise traditsiooni toob aga suure muutuse küla väisav soolapuhuja Dr Dulcamara. Tänu viimase armujoogile, mis on tegelikkuses tavaline bordoo vein, avaneb
“kategooriad””. (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis “seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute”. Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon “näib olevat enam õigustatud siis, kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused”. Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega – “on olemas põhjalikud ja tõepärased teooriad ja nende järgi joonduvad koolkonnad, ent üha võib küsida “Mis on õigus?” Kui nii, siis on kaks võialust: 1) õiguse mõiste on keeruline kompleksmõiste (nagu “elu” bioloogias) ja õiguse käsitlused lähevad mõiste taandamisega liiga kaugele, või 2) “õigus” on hägus, täpselt määratlematu mõiste
säilitamise ja edasi arendamisega. Rahvakultuuri peamisteks funktsioonideks on laiade rahvahulkade aktiivne osalemine kultuuris, inimeste kunstiline eneseteostus, üldise loovuse arendamine ja elukvaliteedi tõstmine, traditsioonide hoidmine, ühistunde loomine ja kindlustamine (Kuldna). 14 5. Resümee Eestlastel on olnud rahvuskultuur läbi sajandite jätkusuutlik. Seda vaatamata erinevate võõrvallutajate ponnistustele hävitada meie iseteadvust rohujuure tasandil. Siiski vaatamata pikale tumedale ajajärgule meie ajaloos, mil eestlased ei olnud kui eraldiseisev ja tunnustatud rahvus, on säilinud eestlaste rahvuskultuuri pärand põlvest-põlve. Kuni ärkamisajani, mil alustati aktiivselt eestlaste kultuuripärandite kogumise aktsioonidega, kandusid eestlaste pärimused edasi suusõnaliselt. Alates estofiilide ajajärgust aga alustati nende kirjapanemise ja säilitamisega.
USAle järele ja siis jõuame neist ette!" *erinevad kampaaniad, üks nendest oli uudismaade ülesharimise kampaania, teine oli kartulite ruutpesitsipanek, kõige kuulsam kampaania oli maisikasvatus *1961a toimus nn kommunismiehitajate kongress, kus väideti, et sotsialism on üles ehitatud ja hakataksse rajama kommunismi *äärmiselt vastuoluline oli Hrustsovi suhe loomeinimestega, 1962a hakkas tekkima Hrustsovi vastane opositsioon, mis oli tingitud: vaatamata neile meeleheitlikele ponnistustele põllumajanduse kogutoodang langes, läks tülli intelligentsiga ja ka parteiaparaadiga *kui 64aasta sügisel Hrustsov oli Krimmis puhkusel, siis kutsuti ta ootamatult tagasi ja öeldi, et ta peab pensionile minema Breznev 1964-1981 *tagandas Hrustsovi; esialgu liberaalne; stagnatsioon, majandus käis alla, erilisi muutusi polnud; isikukultus; venestamine, koolides vene keel, asjaajamine vene keeles, ülikoolid venekeelsed
nõrgemad ja tänu nendele asjaoludele saigi seal pikapeale välja kujuneda monarhistik, ainuisikuline valitsemisviis. Rostovi vürstiriigi tõus algas Vladimir Monomahhi valitsemisajal. Peagi saatis ta sinna valitsema oma poja Juri.,Kui Monomahh suri katkes Rostov-Suzdalimaa sõltuvus Kiievist ja Jurist sai suveräänne vürst. Sõdis palju ja püüdis kõikjale jõuda ja kõigi intriigidega seotud olla sealt ka nimi pikkkäsi. Tema nimega seotud Moskva esmakordne mainimine. Pikkadele ponnistustele vaatamata õnnestus tal tõusta Kiievi troonile. Rostov-Suzdalimaale saatis valitsema oma nooremad pojad, vanema poja pani valitsema Kiievi lähedale Võsgorodi. Vürst Andrei mõistis et Kiiev on kaotanud oma endise tähenduse läks veel enne isa surma tagasi Rostov-Suzdali vürstiriiki. Peale isa surma palusid sealsed bojaarid teda endale valitsejaks eesmärgiga lõpetada pidev vürstide vaheteamine. Asudes R-S troonile ajas
kolmele ühendusele ühised juba 1958. aastast alates. 1970-ndail aastail aga alustati Euroopa Ühenduse liikmesmaade valitsusringkondades perspektiivplaani väljatöötamist tulevase Euroopa Liidu tarvis. See nägi ette Ühenduse ühtse välispoliitika ning regionaal- ja sotsiaalpoliitika väljakujundamist, mis omakorda tingisid uute Ühenduse institutsioonide tekke ja olemasolevate institutsioonide reformimise. Ent vaatamata neile suurtele ja ilusatele plaanidele ning ponnistustele neid täita, polnud Euroopa Majandusühendus veel 1980-ndate aastate keskelgi suutnud saavutada ühendatud majanduspiirkonda, sest takistusi oli nii kapitali kui tööjõu vabale ringlusele. Seetõttu koostas Euroopa Komisjon oma presidendi Jaques Delors`i juhtimisel ulatusliku aruande pealkirjaga ,,Valge Raamat siseturust", mis näitas realistlikku teed Euroopa Liidu poole ilma sisemiste piirideta majanduspiirkonna loomise, Euroopa
jõele. Detsembri alguspäevadel võttis 1. jalaväepolk üle Narva jõe kaitsmise. 1. jalaväepolgu lõik jäi üsna väikseks. Narva kaitselahingute II etapp (6.12-20.12) oli kõige ägedamate lahingute aeg. Sealseid lahinguid on nimetatud Eesti Verdeuniks (?). tegemist oli vähese positsioonisõjaga VS ajaloos. Vastane võttis ette massilisi suurtükiväe tulelööke, millega tehti maatasa paljud kaitseehitised, külad ja talus. Tihedad jalaväelaste kolonnid. Vaatamata ponnistustele 7. armeel Eesti kaitsepositsioonidest läbi murda ei õnnestunud. Järk-järgult jooksis 7. armee lihtsalt verest tühjaks. Tegemist äärmiselt kurnavate, raskete ja ohvriterohkete lahingutega. 15. armee, mis tegutses Narvast lõuna pool (August Kork) üritas ületada Narva jõge Narva linnast eemal. Rünnakute pearaskus langes dets keskpaika. Kõigepealt purustati Krivasoo (?) küla juures Loodearmee käes olev sillapea. Pärast seda Krivasoo ja Narva vahel 15
"kategooriad"". (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis "seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute". Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon "näib olevat enam õigustatud siis, 169 kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused". Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega "on olemas põhjalikud ja tõepärased teooriad ja nende järgi joonduvad koolkonnad, ent üha võib küsida "Mis on õigus?" Kui nii, siis on kaks võialust: 1) õiguse mõiste on keeruline kompleksmõiste (nagu "elu" bioloogias) ja õiguse käsitlused lähevad mõiste taandamisega liiga kaugele, või 2) "õigus" on hägus, täpselt määratlematu mõiste." (Rosentau 2004, lk 15)
annaabi.ee 
