Poltliited (0)

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Hulkraksed vetikad
2010 Tallinn
Millised on vetikad?
Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja
hulkrakseid vetikaid. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse
talluseks ehk rakiseks.
Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud
vetikad on nii väikesed, et palja
silmaga pole nad nähtavad.
Leidub ka suuremaid –makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist
võivad olla isegi nii suured,
et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru .
Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnag Cli
a. ck
Kõ to e
ik dit Master text styles
vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei
Second level
●
ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on
Third level
●
tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise
Fourth level
●
klorofülli ära varjavad.
Fifth level
Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetataksekromatofooorideks.
Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees.
Vetikad ei kuulu taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid
ja koed (juured, varred,lehed).
Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks
vetikate suurrühmade nimetamisel:rohevetikad, punavetikad ja pruunvetikad,
aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk tsünabakterid).
Elupaik
Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu
pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad.
Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage -, riim ja merevees . Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk
fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bendose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee
läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel
kihtidel, puutüvedel ja kividel .
Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel.
Paljunemine
Põhiliselt paljunevad vetikad eostega (need võivad olla viburitega või ilma) või
suguliselt. Vegetatiivne paljunemine võib toimuda pooldumise, koloonia
jagunemise või eriliste sigipungade abil.
Sugulisel paljunemisel ei pea sugurakud ilmtingimata väliselt erinema.
Kui palju on vetikaid?
Maailmas on neid üle 10 000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7 tuhat
liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed.
Millised vetikad kasvavad Eestis?
Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam
üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim
pruunvetikas põisadru.Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on
üherakulinepleurokokk.
Pleurokokk.
Mis tähtsus on vetikatel?
Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab
neist enamik toiduahelaid. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus
keskkonda hapnikku. Nende poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri
hapnikust.
Paljud üherakulised vetikad elavad sümbioosis teiste
organismidega . Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest.
Mitmed suured pruun- ja punavetikad on tööstuses tooraineks . Mõnedest
punavetikatest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis,
mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel.
Idamaades kasvatatakse vetikaid toiduks.

Kasutatud kirjandus
http://bio.edu.ee/taimed/general/iselveti.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-23-1.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Vetikad