* Huvitavad faktid: Nibelungide laul on Euroopa suurtest kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem, ühtlasi ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris. Kasutatud on paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks. Lugu Igori sõjaretkest (Venemaa) * Tegevusaeg: 1185. ja 1187. aasta vahel * Tegevus: Tähtsalt kohal on rüütliau ja partiotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganete rollis on polovetsid. Igor alustab retke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Polovetsid purustasid nende väiksearvulise maleva ning 4 vürsti lagesid vangi korraga. Igor küll põgenes polovetside khaani Kontsaki juurdest, kui abiellus peagi Kontsaki tütrega ning neist said taas liitlased. * Tegelased: vürst Igor, Igori poeg, vend ja vennapoeg, polovetsid, Kontsak, Kontsaki tütar. * Huvitavad faktid: Autor kirjutab vahetult pärast sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid või neist teadsid
Laul ajast mil Euroopa kirjanduses oli levimas rüütliromaan. Ajalooliseks aluseks teosele olid rahvasterände aegsed sündmused. Sarnaselt Rolandiga oli kangelase individuaalsuse esiletoomine. Euroopa kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem. Lugu Igori Sõjaretkest ekr 1965. Tundmatu autor, loodud 1185-1187a vahel. Meenutab lääne-Euroopa teoseid, tähtsal kohal rüütliau, patriotism, ka kangelaste idealiseerimine. Vene kangelaslaulu paganate rollis on polovetsid. Idealiseerib peategelase rüütellikust, patriotimi. Iseärasuseks on see, et autor kirjutas peale sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid. Teoses peitub kriitiline suhtumine Igorisse, esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus.
Ta on vapper ja vägev, tark pealik. Nibelungide laul saksa 1198-1204 Siegfried, Gunther, Brünhild, Siegfriedi seiklused. Kriemhild, Brünhild, Tronje Hagen Lugu Igori idaslaavi Anonüümne, 12. saj. Igor, polovetsid, vana-vene jumalad, Idealiseerib peategelase sõjaretkest lõpul. hingestatud loodus rüütellikust, patriotismi
edastav roll. "Vürst Igori" aluseks on XII sajandi lõpust pärinev lugulaul "Jutustus Igori sõjaretkest". See tundmatu autori ajaloolisel materjalil põhinev teos jutustab ühest neist paljudest sõjakäikudest igipõliste vaenlaste polevetside vastu. Ooper algab Putivli vürst Igori ja tema sõjameeste teelesaatmisega. Ootamatult toimub päikesevarjutus. Rahvas näeb selles halba ennet sõjakäigule, kuid Igor otsustab siiski teele asuda. Retk nurjub. Igor langeb vangi, polovetsid aga lähenevad Putivlili, hävitades ja põletades kõik, mis satub nende teele. Polovetside tantsu stseenis on kasutatud Kasahhi rahvamuusika kõlavärve. ELU: 17. aastaselt astus Meditsiinilise Kirurgia Akadeemiasse ja töötas end üles tuntud vene teadlaseks.Tema med haridus jäi suuresti farmatoloogia valdkonda. 29 a sai professori kutse. Varsti pärast seda tutvus ta Balakireviga, kelle innustusel ärkas Borodinil sügavam huvi heliloomingu vastu
suurvürstiks, kui see sureb siis järgmine jne. Esialgu valitseti koos kuid peagi mindi tülli.Kuna pojad elavad kaua siis tekkis segadus e suur segaduste aeg. On olemas küll Kiievi suurvürst kuid võim pole kindel sest käib võitlus nii vendade kui ka juba nende poegade vahel. Alates 1093 pojapoegade vahelised sõjad. (seni vendade vahel) see aeg mil vana vene riik jaguneb vürstiriikideks. 16. Vladimir Monomahh riigi taasühendajana. Omavahelistes tülides kutsuti appi Polovetsid kes kord võitlesid ühe kord teise poole. Tegelikult sai neist nuhtlus kes nõudis raha ja röövis ja varastas nii kui jõudsid. 1095 a Vladimir Monomahh olles Perejaslavi vürstiriigi troonil mõjuatatuna oma nõuandjatest lasi tappa lunaraha nõudma tulnud poleovetside juhid ja öösel ak nende väe, seejärel tulid kokku kõik Jaroslav Targa lapselapsed ja lapselapselapsed ja andsid tõotuse omavahelised tülid lõpetada.(1097 Ljubetsi linnas). Seal pandi paika ka uus võimu
valitsemiseks peale ta surma. Tavaks, et Kiievi suurvürst vanim poeg, Novgorodis. Teised pojad teistes linnades. Vladimir surnud, järgmine poeg Izjaslav, kes valitseski Novgorodis. Svjatoslav ja Vsevolod järgnesid vanuses, kes olulisemat rolli mängisid. Izjaslav on küll kõige vanem aga pole eriti tugev valitseja, 1054- 1068 vormiiselt Kiievi suurvürst. 1068 leiavad Vaba-Venes aset tormilised sündmused. 11. sajandi keskel oli Kiievi riigi lõuna piirile ilmunud uued rändrahvad polovetsid(?), kes olid metsikud ja rohkearvulised ning põhjustasid probleeme, rohkem kui enne petseneegid. Rändrahvad st polovetsid käisid Lõuna- Venemaal rööövimas, võtsid vange ja müüsid Krimmis orjadeks. Bütsantsi allikates, et umbes 12 000 orja aastas. Osaliselt polovetside tõttu otseside Bütsantsiga katkeb. Izjaslav ja Svjatoslav ja Vsevolod panevad oma väed kokku aga saavad 1068 Alta jõel toimunud lahingus lüüa. Kui vürstid Kiievisse naasevad ja rahvas kuuleb
Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. 7. Vene eepos ,,Lugu Igori sõjaretkest" 8 Vene kangelaslaul "Lugu Igori sõjaretkest", tundmatu autori poolt loodud 12 saj lõpus, eesti keelde 1965. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotism, ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganate rollis on polovetsid. Kirjutatud vahetult peale sündmusi ja ainult neile, kes ise sündmuses osalesid või neist teadsid. Teos esindab suulist malevaeepost. Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest. Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. 8. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on
Selle tarvis korraldati ümber nii sõjavägi kui ka haldus. Alates XI sajandist hakkas ilmnema Bütsantsi majanduslik mahajäämine Lääne-Euroopast, kus feodalism oli arenenud palju võimsamalt ja laiemalt. II aastatuhande alguses ilmusid silmapiirile uued vaenlased. Piki Vahemerd saabunud viikingid hõivasid Bütsantsi viimased valdused Itaalias ja kinnitasid kanda Balkani poolsaare rannikul. Idast ja kagust ründasid aga petseneegid, polovetsid ja türklased- seldsukid. Pealegi muutus Bütsantsi siseolukord XII sajandil vägagi ebakindlaks. Üks paleepööre järgnes teisele, teravnes talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu. Ristisõdade perioodil hakkas aina tugevamaks saav Venezia suurendama oma mõju Bütsantsile. Venezia õhutamisel suundus IV ristisõda (1202-1204) otseselt Bütsantsi vastu, mistõttu vallutati Konstantinoopol ja rüüstati seda halastamatult. Bütsantsist jäid
kangelane. Nõiduslikku veealust riiki võib võrrelda põrguga. Teine osa kirjeldab Beowulfi võitlust tuldpurskava lohega, kes riisub aardeid ja tapab inimesi. Kangelane tapab koletise ja võitleb rahvale kätte vabaduse, kuid ise sureb. · "Lugu Igori sõjaretkest"- 12.saj, Eepose peategelaseks on Igor, kes alustas 1185. a sõjaretke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Igor langes vangi ja polovetsid rüüstasid kaitsetuks jäänud Vene alad. Igor põgenes sealt, hiljem abiellus oma vaenlase tütrega ja neist said taas liitlased. Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks.
Kuninga valduste rahvas, kiriku- ja ilmalike valduste elanikud võisid olla vabad kodanikud või orjad. István I ja tema järeltulijate valitsemist iseloomustas etniline tolerants. Ungarisse tuli kõige erinevamaid rahvaid, kes asusid elama riigi veel vabadesse osadesse. Aastatuhande vahetusele järgnevatel aastasadadel leidsid siin uue kodu saksid, itaallased, valloonid, mitmed slaavi rahvad, samuti rahvasterändamise järellainetusena saabunud petseneegid, polovetsid (kõptsakid, kumaanid) ja alaanid. Nii on Ungari läbi ajaloo olnud paljurahvuseline maa. Peale I maailmasõda toimunud territoriaalsed muutused tegid Ungari etniliselt ühtlasemaks, tänapäeval on 90% elanikest rahvuselt ungarlased ja räägib emakeelena ungari keelt. Ungaris elas 2011. a seisuga 9 972 000 inimest, rahvastiku tihedus on 109 inimest ruutkilomeetri kohta, elanike keskmine vanus 38,7 aastat. Ungari vähemusrahvused on mustlased, sakslased, slovakid, horvaadid