seda külmade sõnadega armastatu vastu. Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi. Kas võis olla nii, et ta arvas seal olevat kuningat või teadis , et see isik on Polonius. Poloniust võis ta ka süüdistada vandenõus oma isa surmas ning Ophelia tunnete eksitamises. Kantsleri surm põhjustas Hamletile veel ühe probleemi: kaitsta oma au. Poloniusel oli poeg Laertes, kes tuli oma isa surma eest kätte maksma. Laertes süüdistas oma isa surmas kuningas Claudiust, Hamlet oli ju rahva armastuse võitnud ning Laertes teadis seda. Kas Laertese ning kuninga vaheline kihlvedu võis põhjustada temas rohkem viha kõigi teiste vastu? Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu.
Claudius oli valmis kõigeks enda heaolu ja tahtmise saamise pärast. Ta oskas mängida räpast mängu puhtalt, ise asjasse sekkumata. Näiteks selleks, et kõrvaldada Hamletit, kasutas ta Laertest, kes oli niigi omadega sassis. Claudius manipuleeris inimestega osavalt. 4. Jutusta, missugune oli Hamleti suhtumine rändnäitlejatesse. Kui näitlejad lossi saabusid, oli Hamlet väga viisakas ja ütles, et nad on teretulnud. Ta palus õhel näitlejal esitada monoloog. Pärast seda palus ta Poloniusel hästi võõrustada. Kui näitlejad lahkuma hakkasid, palus ta neil järgmisel õhtul "Gonzage mõrva" mängida. "Näitlejad on ajastu kokkuvõte ja lühikokkuvõte". 5. Miks Hamletil ei olnud liitlasi? Laertes ja Ophelia oleks võinud olla liitlased, kuid pärast seda kui Hamlet tapab Poloniuse, tahab Laertes kätte maksta. Ophelia hakkab uskuma juttu Hamleti hullumeelsusest. Gertrud oli teadmatuses. Horatiot usaldas Hamletit väga. 6
tahtnud oma kavalust kasutada ka Ophelia ees, kellele ta hullunut mängis. Ta oleks andnud endast kõik, et teda endale võita. Hamlet oli väga leidlik oma eesmärke ellu viima, ta kasutas oma kavalat mõistust ning head näitlemisoskust, selleks, et oma eesmärki saavutada. Ta ei sallinud oma armastatu Ophelia isa Poloniust. Ta kuulis Poloniust kuninga ja kuningannaga arutamas, et Hamlet olevat armastusest Ophelia vastu hullunud. Poloniusel, kuningal ja kuningannal oli plaan Ophelia ja Hamleti konversatsiooni kardinate taga pealt kuulata. Hamlet, olles seda kuulnud, rääkis Opheliale hoopis teist juttu, täiesti vastupidist, mida ta muidu talle oli rääkinud. Samaaegselt mängides hullunud meest, et Polonius oma tahtmist ei saaks ning Clausiusele ja Gertrudile muljet, et jääks, et ta armastusest hullunud on. Säärane käitumine nõuab entusiastlikut kindlameelsust ja enesekinlust, et mitte hoolida teiste arvamusest.
Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes, et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga, et midagi kuninganna teada ei jääks käskis kuningas Poloniusel samas toas seinavaiba taha seista. Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma `'isa'' alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus
Kuningannat. Hoidis väga Claudiuse poolele , kaitses kuningat nii nagu sai ning nagu Claudiuse iseloomujoontele oli omane , oli ka Polonius väga silmakirjalik ja kahepalgeline. Sellegipoolest oli Polonius hea isa , kes hoolis oma tütrest Opheliast ja pojast Laertesest. Polonius ei sallinud Hamletit kartes , et viimane tahab tema tütart meelitada oma lõksu ning ära kasutada . Püüdis tõestada ,et Hamleti hullumeelsus on tingitud tema tütre Ophelia armuhullusest. Poloniusel oli halb komme käija pealt kuulamas teiste vestlusi, kuigi seda ta tegi Kuninga ja tema ohutuse nimel. Poloniuse halb komme sai talle saatuslikuks. Pealt kuulates Kuninganna ja Hamleti vestlust vaiba taga jättis Hamletile mulje , nagu oleks mõni hiir/rott seal sahistamas ning haavas Poloniuse mõõgaga surnuks. Taanimaa kuninganna ehk Gertrud tundus mulle selles lavastuses veidi lihtsameelse tegelaskujuna.
Isegi mitte pärast kuninga surma. Järgmises stseenis tapnud kuninga keegi ta lähedane sugulane ning tapja abiellunud kuningannaga. Selle peale kuningas Claudius kahvatas ning lahkus järsult saalist. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa kuid jääb siiski kõhklema. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga et see vestlus, mis nüüd toimuma pidi, vaid kuninganna enda teada ei jääks, käskis kuningas Poloniusel samas toas end seinavaiba taha peita. Hamlet siirdus ema tuppa ja siis ema rääkis, et Hamlet on oma "isa" (Claudiust) alandanud. Hamlet sai väga vihaseks, et ema Claudiust tema isaks nimetas ja nüüd seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses. Gertrude võttis süü osaliselt omaks ja hakkas toast lahkuma. Kuid Hamlet haaras oma ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet toas taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viinud
Isegi mitte pärast kuninga surma. Järgmises stseenis tapnud kuninga keegi ta lähedane sugulane ning tapja abiellunud kuningannaga. Selle peale kuningas Claudius kahvatas ning lahkus järsult saalist. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa kuid jääb siiski kõhklema. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga et see vestlus, mis nüüd toimuma pidi, vaid kuninganna enda teada ei jääks, käskis kuningas Poloniusel samas toas end seinavaiba taha peita. Hamlet siirdus ema tuppa ja siis ema rääkis, et Hamlet on oma "isa" (Claudiust) alandanud. Hamlet sai väga vihaseks, et ema Claudiust tema isaks nimetas ja nüüd seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses. Gertrude võttis süü osaliselt omaks ja hakkas toast lahkuma. Kuid Hamlet haaras oma ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet toas taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viinud
eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. 6. Millises olukorras tapab Hamlet Poloniuse? Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga et see vestlus, mis nüüd toimuma pidi, vaid kuninganna enda teada ei jääks, käskis kuningas Poloniusel samas toas end seinavaiba taha peita. Hamlet siirdus ema tuppa ja siis ema rääkis, et Hamlet on oma "isa" (Claudiust) alandanud. Hamlet sai väga vihaseks, et ema Claudiust tema isaks nimetas ja nüüd seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses. Gertrude võttis süü osaliselt omaks ja hakkas toast lahkuma. Kuid Hamlet haaras oma ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet toas taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viinud
Polonius saadab Reynaldo Pariisi oma poega Laertest mustama väljamõeldud lugudega.Kuid mittenii mustavaid valesid,et see Laertese mainet kahjustaks.Ophelia nägi Hamletit ja too jättis mulje nagu oleks Hamlet armuhulluses. Poloniusele see ei meeldinud ja nad läksid Opheliaga sellest kuningale rääkima. Kuningas ja Kuninganna kutsuvad Hamleti sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni Taanimaale, et tood selgitaksid välja, mis Hamletit vaevab ja miks ta käitub imelikult. Ka Poloniusel on oma teooria Hamleti hullusest,tema arvates on Hamlet hull tema tütre Ophelia järgi. Näitab Hamleti kirju Opheliale ja palub kuningalt ja kuningannalt luba seda neile tõestamaks. Kuninganna arvab, et Hamleti käitumise põhjus on isa surm ja tema kiire abiellumine uue kuningaga.Hamlet aga ampsab läbi, et sõbrad ei tulnud niisama teda vaatama, vaid kuningas ja kuninganna kutsusid neid sinna. Lossi saabuvad kuulsad näitlejad,kelle olid kutsunud Hamleti sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern
ette mängida. Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes, et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga, et midagi kuninganna teada ei jääks käskis kuningas Poloniusel samas toas seinavaiba taha seista. Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma `'isa'' alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus
Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi. Kas võis olla nii, et ta arvas seal olevat kuningat või teadis , et see isik on Polonius. Poloniust võis ta ka süüdistada vandenõus oma isa surmas ning Ophelia tunnete eksitamises. Kantsleri surm põhjustas Hamletile veel ühe probleemi: kaitsta oma au. Poloniusel oli poeg Laertes, kes tuli oma isa surma eest kätte maksma. Laertes süüdistas oma isa surmas kuningas Claudiust, Hamlet oli ju rahva armastuse võitnud ning Laertes teadis seda. Kas Laertese ning kuninga vaheline kihlvedu võis põhjustada temas rohkem viha kõigi teiste vastu? Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Hamleti kättemaks õnnestus, kuigi tal
annaabi.ee 
