Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8. uus žanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt.
Norra Kirily ja Karis 6a Tartu Tammme Gümnaasium Norra Vapp Norra Norra on kuningriik, mida valitseb Harald V. Norra lipp on: punane,sinine ja valge. Vapp kollase ja punasega,mikrofon sealsest valge. Norra pealinnaks on Oslo. Norra hõmn kannab nime" Ja, vi elsker dette landet " https://www.youtube.com/watch?v=nLjIyL4gWtg Kohe kuulete Norra Hümni Norras elab 2014 aasta aprilli kuu järgi 5 124 383 inimest. Norra Lipp Norra Muusika Norra aegade kõige kuulsam helilooja on Edvard Grieg(1843-1907). Kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyks...
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale"
Siis ilmnes, et Jenik oli Vaseki vanem vend. Pärast Tobias Micha teistkordset abiellumist oli poisikeseaastates Jenik kurja võõrasema eest kodunt ära jooksnud ja läinud laia maailma õnne otsima. Oma pruudi müüs ta maha iseendale. Kõik olid ootamatu lahenduse puhul õnnelikud, ainult kosjasobitaja sattus naeruväärsesse olukorda. Smetana instrumentaalkomponistina Tema klaveriloomingus paistavad silma eelkõige Tsehhi polkad, millistest osa on koondatud tsüklitesse : ,,Salongpolkad", ,,poeetilised polkad", emigratsioonipäevilt pärinev ,,Mälestused Tsehhist". Helilooja oma sõnade järgi tahtis ta teha on polkadest samasuguseid rahvusliku kunsti pärleid, nagu seda olid olnud Choplini mazurkad. Orkestrimuusika valdkonnas on Smetana kirjutanud Liszti eeskujudest lähtuvaid programmilisi sümfoonilisi poeeme, millisteks on : Rootsis valminud ,,Wallensteini
saj algus) viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett uus zanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt. 1.Schuberti loomingu üldiseloomustus 2.Schubert loomingus romantilise muusika iseloomulikud jooned- äärmuslikud meeleolud,
kolmanda vaatuse vaheline paus. Nimelt ei olnud sel ajal vaheaega nagu tavaliselt on harjutud tegema kahe vaatuse vahel. Seal tuli lavale vangivalvur, keda kehastas Tõnu Kark ning sisustas selle aja, kui muudeti lavakujundust. Enim aga meeldis mulle teine vaatus, sest see pidu ja maskeerunud tegelased olid väga huvitav. See oli väga lõbus ja naljakas, mis seal peol kõik toimus. Ning eriti meeldisid mulle peol kõlanud Johann Straussi tantsumuusikad valsid, polkad, tsaardasid, neid kuulates ning teisi laval tantsimas nähes tekkis omal ka tahtmine tantsukingad jalga panna ning tantsida nende lugude saatel. Huvitav oli ka lavakujundus ning lava, sest lava oli igatpidi kaldu ning esemed sinna külge pidi kinni kruvima, et need kohalt ei liiguks. Kuid lavakujundus oli algul nagu tavaline tuba, kus suur lühter laes, teises vaatuses oli see samune lava teistpidi keeratud nii, et uks oli laes
Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse. NORRA Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid räägivad ajaloosündmustest. Rahvalauludes kajastuvad mütoloogilised tegelased- trollid ja haldjad. Põha--Euroopa tuntumaks tantsuks on Norra meestetants halling. Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool. Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene
Seda juhtub rahvaloomingu vormide "kulumisega" vanad tantsud-mängud kõlbavad, kuni neid mäletatakse, veel vaid laste lõbustamiseks. (Mustlane, kiitsakas, kaarassiim, ristpulkadetants, pulgatants, jommitants, kivikasukas). Allikas 3 Akrobaatilise rahvatantsu elemente säilitavad ja elustavad tänapäeval mitmed rahvatantsu rühmad. Üheks näiteks on Pärnus tegutsenud noorte meeste folkloorirühm Viisuke. Rühm ühildab tavapärased polkad-kaerajaanid kaelamurdvate hüpete, akrobaatiliste trikkide, rokkmuusika ja sümpaatse huumoriga. Tantsijad trikitavad hüpetega, ronivad üksteise õlgadele püramiidiks, keerutavad teineteist kui takutuuste ja viskavad kukerpalle, nii et maa müdiseb. Vanasti võtsid mehed kõrtsis ikka natuke julgust ja hakkasid oma väge näitama. Allikas 4 5 KOKKUVÕTE
Oli seotud balletistseenidega aga polnud keerulist goreograafiat .Luljad tantsisid. 18. Prantsuse operett ja klassikalise Viini operett . Esindajad? Ooperižanris kujunes välja 2 žanri: I prantsuse operett-Arenes välja kankaan(kabaree).esindaja Jacques Offenbach II klassikaline Viini operett-Esindaja on Johann Strauss II. 19. Johann Strauss II – Operetid? Valsid? Valsside popurrii ehk ahelvalss? 20. Kirjutas 500 valssi,tõi need operetitesse,polkad,tantsumuusika,ballett,operett.Kirjutas kokku 16 operetti, millest tähtsamad on: ’’Öö Veneetsias’’,’’Nahkhiir’’,’’Viini veri’’.Valssidel on meeldejääv meloodia,lihtne rütm.Üritati teha tema valssidest popuurid.Popurii nimeks sai ahelvalss. 21. Mõisted: kammerlaul, laulutsükkel, väikevorm, pedaliseerimine, etüüd, ooper,kastraatlaulja,juhtmotiiv,libretist,libreto,retsitatiiv,kankaan,ahelvalss,operett
tungima ajapikku, ehk kusagilt 17. sajandist mõisaelu vahendusel. See oli aeg, mil lihtrahva elus toimusid suured muudatused. Koos kõrtside ja viinapõletamisega tuli ka uus lõbutsemiskultuur, mis ei pidanud niiväga lugu enam vanadest rituaalidest. Tulid paaristants ja uued rahvapillid ning seda võikski lugeda ka maarahva muusikakultuuri moderniseerumise alguseks. Koostantsimine tahtis kindlamini rütmistatud muusikat ja ka valjemaid pille. Nii tulidki rahvusvahelised tantsud – polkad, valsid, reinlendrid ja muud, mis vahetasid ajapikku välja vanema laulmise järgi tantsimise, mis toimus ringis või veelgi varem ilmselt ka üksinda. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. 4 (Rahvatantsijad)
Tegelikult võis Straussi veenda seda operetti kirjutama Offenbach ise, aga siiski arvatakse nüüd, et see võis olla hoopis tema esimene naine, Henrietta Treffz, kes julgustas korduvalt Straussi kätt proovima teatriteoseid kirjutades. Kokkuvõttes kirjutas ta oma elu jooksul 16 operetti ja ühe ooperi, enamus neist olid ka väga edukad, ent praeguseks on nad kõik suuremalt jaolt unustusehõlma vajunud, kuna tema hilisemad libretistid polnud eriti andekad. Tema operetid, valsid, polkad ja marsid on tihti väga suurte Viini-stiili mõjutustega ning tänu tema suurele populaarsusele peavad paljud teda Austria rahvus- heliloojaks. Kui tema lavatöid esimest korda Viini teatris esitati, siis oli publiku menu alati suur ning peale paljusid numbreid nõudis publik lärmakalt ikka veel lisapalu. 1 Jacques Offenbach'i pilti vaata Lisa 1 2 Ernest Newman, Louis Biacolli's, toim. The Opera Reader(New York: McGraw-Hill) 3 Johann Strauss Jr. pilti vaata Lisa 3
lõõtsameister oli August Teppo; Eestis olnud kasutusel vaid sadakond aastat (ca 1900 aastast); viiuli kõrval üks popimaid rahvapille maailmas; esimene lõõtspill sündis Saksamaal 1822 kui laste mänguasi; palju erinevaid lõõtspillitüüpe; algul vaid mazoorsed lõõtspillid; Venemaal arendati nad ka minoorseteks; nn. labakindalood, mida sai mängida labakindaid kandes; tantsupill (polkad, valsid jm tantsud); Eesti lõõtspill pole siia saabumisest eriti muutunud · Kordofonid · Keeled kitse ja kassi soolikatest · Heli saadi vastavalt soolte keerdudele mida rohkem keerde, seda kõrgem heli · Põispill tekitas ,,kratikrabinaid" · Moldpill kõige laialdasemalt kasutuses; 1-2 keelt; mängitakse väikse poognaga pill põlvedel; oli koolides kasutusel
Siirdus H. Joone andmetel hiljem Peterburi, kus temast sai professionaalne viiuldaja (kiri siinkirjutajale 21.03.2007). Seda väidet kinnitab ka Jaan Saviauk, kes oma artiklis “Leningradi eestlaste muusikaelust” toob esile Viljandimaalt pärit Moskva konservatooriumi haridusega viiulimängija August Štšerbakovi (Saviauk 1983: 97). 151 H. Joone perearhiivis. 73 tantsumuusikat – valsid, polkad, reinlender, vengerka, padespanid, üks krakovjakk. Kuna noodiraamatu sisekaanele on kirjutatud “Karutoosi J. Karu Noodi-kogu nr 1”, viib see mõttele, et selliseid noodiraamatuid pidi ilmselt mitu olema, moodsamad lood omaette raama- tus. Seda mõttekäiku toetab loogika, et ainult sellist repertuaari mänginud külakapelli poleks keegi jätsbändiks nimetanud – see oleks juba pilkamisena kõlanud.
annaabi.ee 
