Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile saanud Paul I kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja
Imeline Hugo Raudsep ,,Viimne eurooplane" (1997) - tsaar Aleksander Lev Tolstoi ,,Sõda ja rahu" - Ignacy Gombrowicz ,,Laulatus" - Rimski Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" - Firss Anton Tsehhov ,,Kirsiaed" - Rainysos Mati Unt ,,Vend Antigone, ema Oidipus" - Scanlon Wasserman ,,Lendas üle käopesa" - Francis Nurse Arthur Miller ,,Salemi nõiad" - vana hertsog William Shakespeare ,,Nagu teile meeldib" - politseimeister Porkki Maiju Lassila ,,Tuletikke laenamas" - majahoidja Küür Tom Stoppard ,,Hüppajad" (2007) Varasemad lavastused Vanemuises: - Svarts ,,Punamütsike" (1982) - Zlotnikov ,,Tuli mees naise juurde" (1983) - Oskar Luts, Raivo Adlas ,,Suvi" (1984) - Hendrik Lindepuu ,,Tol kevadel Tartus" (1986) - Vladimir Majakovski ,,Müsteerium-buff" (1987) - Hendrik Lindepuu ,,Kes teda hoida saab" (1988) - Ilmar Külvet ,,Menning" (1990) - Anton Hansen Tammsaare, Raivo Adlas
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN
aga sugugi väepealik Horemhebi meele järgi ja prints Zannanza koos kaaskonnaga taperi teel Egiptusesse. Need sündmused olevat toimunud veel enne Tutanchamoni matust. Kui kõik leinatseremooniad olid möödas, mõistis Anhesenamon, et tal tuleb riigivõimu ikkagi jagada ja ta valik langes nüüd oma vanaisale Ayle. Võimalik, et ta temaga ka abiellus, mis oleks kindlustanud Ay õigused troonile. On teada, et Ay valitses oma surmani, see on neli aastat. See järel leidis väepealik ja politseimeister Horemheb paraja hetke sirutada käsi ammuihaldatud trooni järele. Amoni preestrite toetusel läks asi ladusalt. Siitpeale hakkas Horemheb sihikindlalt anastama Tutanchamoni rajatisi, mälestusmärke ja templeid. Ta laskis välja raiuda Tutanchamoni nime ja pitsatid ning pani asemele omad. Ta püüdis isegi kustutada Tutanchamoni nime Egiptuse vaaraode ametlikust nimistust. Läks vaja kahe mehe, Carteri ja Carnarvorni elutööd, et leida noore vaarao koht Egiptuse ajaloos.[1: 31]
jaotamine jaoskondade vahel, noorsõdurite meditsiiniline läbivaatus ettenähtud juhtumitel, maakondlike väteenistuskomisjonide aruannete ning kaebuste läbivaatamine, aruande koostamine iga-aastase noorsõdurite võtmise kohta sise- ja sõjaministeeriumi jaoks. 8. 1888. politseireform. Politseikordnik, urjadnik. 9. juuni 1888 oli politseireform. Politsei moodustasid: maakonna politseiülem (vanemabi, nooremabid, urjadnikud vallas), linna politseimeister (jaoskonnaülem ehk pristav, rajooni ülevaataja, kordnik), tervishoiupolitsei, kriminaalpolitsei, sandarmeeria. Ülesanded: korrakaitse ja seaduste avalikustamine, sõjaväkke võtmise korraldamine, erametsade kaitse, vaesustõendite väljaandmine, raha, kaalude ja mõõtude kontrollimine, epideemiate leviku tõkestamine. Urdjanik täitis maakonnaülema ja tema vanemabi korraldusi, allus vahetult maakonnaülema nooremabile
. Rektori põhiülesanne oli uute üliõpilaste nimede kandmine matriklisse, samuti ülikooli varade haldamine, pidulike koosolekute juhendamine, kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vahel olevate probleemide lahendamine. Rektori töö ei olnud tasustatud, tegemist oli auametiga.. Pidulikel üritustel kõndis ikka rektor peapiiskopi või piiskopi kõrval. Palgal olid kõik rektori abilised nagu prorektorid, sekretärid, notaariused. Mõjuvõimas mees oli politseimeister ehk pedel. Tema viis ellu rektori või dekaanide korraldusi. Pedelli ülesanne oli viibida jumalateenistustel ja akadeemiliste koosolekutel ja eksamitel ja kui seal esines korrarikkumisi, siis pidi ta viivitamatult rektorile sellest teada andma. Sündikus oli ametimees, kes tegeles ülikooli kassa ja majandustegevusega. ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS Õpetajaks saamine Õpetaja funktsioon on tekkinud palju varem kui tekkisid esimesed ülikoolid. Keskajal kutsuti
ainsaks õiguse allikaks, mitte tsaari prikaas käsk. Esialgu oli mõeldud mitte auastmete (tshin), vaid ametite (dolzhnost) hierarhiana. Kui astmed olid võrdsed, pidi otsustama, kes kauem on olnud. Reguleeris sõjaväelised (maismaa, kaardiväe, suurtükiväe ja mere), riigi- ja õukonna- ametid. 18. sajandi jooksul eraldus amet auastmest. esialgses variandis IX astmel (titulaarnõunik): välisasjade kolleegiumi sekretär, ober- rentmeister kubermangus, politseimeister ja llinnapea residentsis, landrihter rovintsis, professorid akadeemiates, kõikide teaduskondade doktorid (tööl), mõlema riikliku arhiivi arhivarid, Senati tõlk ja prokollist, rentmeister mündikojas, residentslinna õuekohtu assessorid, sadamate tolliülemad. VIII kolleegiumiassessor, andis päriliku aadliseisuse: viitsekuberner (unterstatthalter), ökonoomiadirektor (ökonomiehalter), Regierungsrat kubermangus, Oberlandrichter
Linna magistraadi tähtsus olulisel määral langes, ta muutus kohtuasutuseks, linna valitsemises ta enam osa ei võtnud. Linnakodanikud, kes vastasid teatud varanduslikele tingimustele, valisid esindusorgani, linnaduuma kolmeks aastaks, linnaduuma valis linnavalitsuse ja linnapea. Linna politseiasjad läksid linnakodanike pädevusest välja, linnapolitsei läks riigivõimu alla, tähtsaim tegelane selles süsteemis oli linna politseimeister, kes rääkis kaasa ka paljudes teistes linnaelu küsimustes. Kohtusüsteem Kogu senine kohtusüsteem saadeti laiali. Linna magistraat säilitas mingid kohtufunktsioonid, aga üldiselt saadeti kogu süsteem laiali. Uus süsteem oli kolmeastmeline, esimene aste loodi maakonna tasandil – maakonnalinnades, erinevate seisuste jaoks olid alama astme kohtud erinevad; teine aste kubermangu tasandil – kubermangulinnades, Tallinnas ja Riias, apelleerimisõigus; kolmas aste kubermangu tasandil
Uued gildid koosnesid kaupmeestest vastavalt nende varanduslikust tasest. I gildi kuulusid kaupmehed, kelle kapital oli 10 000 rubla. II 5000 rubla, III 1000 rubla. Linnapea valimisel said osaleda ainult I ja II gildi liikmed. Kohtud saadeti laiali. Uus kohtusüsteem ehitati üles. Uus halduskorraldus: Politsei- ja kohtusüsteem: Politseisüsteem: Adrakohtunike (Eestimaal)- Mõisnik, kes kandis politseifunktsioone ja sillakohtute (Liivimaal) asemele rajati. Politseimeister- Eraldati politsei linnavalitsusest. Rajati eraldi politsei võimu kandvad asutused. Politsei läks riigi võimu alla. Väiksemates linnades võim kuulus politseimeistritele, suurem võim kui linnavalitsusel. Baltikumi 18. sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Maakonnalinnades alamkohtud: kreisikohus, raad, alamkorrakohus.
annaabi.ee 
