Kruus. Üsna varsti sai selgeks, et omavalitsuste ehk kommunaalmiilits ei ole Eesti Vabariigile vastuvõetav organisatsioonivorm. Maakonna- ja linnavalitsustel käis rahalise kitsikuse tõttu miilitsa ülalpidamine lihtsalt üle jõu. Omavalitsused ei saanud hakkama tegusa korravalveorganisatsiooni loomisega. Sestap nõutigi omavalitsuste miilitsa riigistamist - kommunaalmiilitsa asendamist riikliku politseiga. Neid asjaolusid arvestades võttis Asutav Kogu 17.detsembril 1919 vastu politseikorralduse seaduse, mis jõustus 01.jaanuarist 1920. Selle seadusega reorganiseeriti umbes aasta püsinud miilits eesti riiklikuks politseiks. Siitpeale jäi ainukäibesse mõiste "politsei". Välispolitsei allus siseministeeriumile. Riik kattis politsei ülapidamise kulud. Politseikorralduse seaduse järgi kaotasid omavalitsused õiguse valida politseiülemaid ja kinnitada ametisse nende abisid. Küll aga jäeti omavalitsustele õigus teha
Vajadus kaasajastada riiki Rahvusluse tõus (prantsuse rev) Julgeoleku põhjus Kuidas avaldus kultuuriline venestamine: Koolihariduses: vene keelne, alguses võis algklassides eesti keeles rääkida, kuid 1893 kaotati seegi Kõrghariduses: tartu ülikool nim Jurjevi ülikooliks, õppejõududeks tulid venelased Ajakirjanduse osas: tsensuur Kirikuelus: õigeusu pealesurumine Miks alustati venestamist Balti kubermangudes: Halduserformide sisu Balti kubermangus, mida uut tõid: Politseikorralduse muutmine: senine politseiorg asendati riikliku politseiga Vene kohtusüsteemi kasutuselevõtmine: moodnsam,kohtuprotsess muutus avalikuks, advokatuur Talurahvaastusute reform: 1889 , seati ametisse talurahva komisjonid Linnaseadus: 1892, võrdsustas eesti kodanlust-aitas neil linna asjades kaasa lüüa Venestamise sümbolid tänini eesti pinnal: Nevski katedraal, Kuremäe klooster Eesti Üliõpilasselts : 1883, seltsi värvid sini must valge, mis said hiljem rahvusvärvideks.
1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile. 16601672 Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega Riigipäev jäi vaid nõuandvaks organiks. 1661 Kärde rahu Rootsi ja Venemaa vahel. 1671 Juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitas Class Totti politseikorralduse). 1675 Ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 1679 Soomerootslane Bengt Gottfried Forselius tuli välja uue ideega luua uus talurahva koolivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis Saksamaal ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele häälimisõpetuse, s.t
· 1660 - Oliwia rahu Rootsi ja Poola vahel: Poola kuningas Jan Kazimierz loobus nõudest Rootsi troonile. · 16601672 Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega Riigipäev jäi vaid nõuandvaks organiks. · 1661 Kärde rahu Rootsi ja Venemaa vahel. · 1671 Juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitas Class Totti politseikorralduse). · 1675 Ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". · 1679 Soomerootslane Bengt Gottfried Forselius tuli välja uue ideega luua uus talurahva koolivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis Saksamaal ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena
1629 Altmargi rahuga läheb Mandri-Eesti Rootsi võimu alla 1632 Avatakse Tartu Ülikool 1637 valmib Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika 1645 Sõlmitakse Brömsebro rahu, millega Saaremaa läheb Taanilt Rootsile; juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Eestis 1656-1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga 1671 Juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitab Class Totti politseikorralduse) 1675 ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Suure reduktsiooni algus Baltikumis (Karl XI võtab maa mõisnikelt tagasi) 1684 Tartus Piiskopimõisas alustab B. G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate seminar 1686;1687 piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres 1693 Johan Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti
Kazimierz Waza loobus nõudest Rootsi troonile. 16601672 Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega Riigipäev jäi vaid nõuandvaks organiks. 1661 Kärde rahu Rootsi ja Venemaa vahel. 1671 juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitas Claes Totti politseikorralduse). 1675 ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 1679 soomerootslane Bengt Gottfried Forselius tuli välja uue ideega luua uus talurahva koolivõrk. Ta valdas soome, rootsi, saksa ja eesti keelt, õppis Saksamaal ülikoolis ja hakkas kirikute pastoreid koolitama, et need eesti keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist.
3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja reformima, mis andis eestlastele võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866) Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: - Aleksander III ei kinnitanud Balti kubermangude aadli privileege (1881): 1. 1880ndate II poolel algas Balti erikorra otsustav piiramine: vene keel asendas saksa keele haldus-, kohtu- ja haridussüsteemis 2. Nt kohtu- ja politseikorralduse venestamine - rüütelkonnad ja nende maapäevad jäid alles kui seisuslikud omavalitsusorganid - vene keskvõimu dilemma venestusperioodil alates 1880ndatest: Kuidas kärpida baltisakslaste eriõigusi nii, et eestlaste õigused ei kasvaks, vaid tugevneks Vene kesvõim? Perioodi tulemus: - Kuigi Eesti- ja Liivimaa kubermangud olid Vene Keisririigi arenenumad piirkonnad, jäi poliitilis-ühiskondlik moderniseerumine pooleli ja piirkonnas jäi kehtima ühiskondlik
annaabi.ee 
