pensioniamet vastavalt matusekorraldaja soovile kas tema pangakontole või sularahas. Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja pensioniametile: 1) taotluse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) perekonnaseisuasutuse tõendi matusetoetuse taotlemiseks või isiku surma tõendava dokumendi; 4) matuse korraldamise kulusid tõendavad dokumendid, kui matusekorraldajaks on valla- või linnavalitsus; 5) politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokumendi, mis tõendab isiku surmast teadasaamise aega, kui matusekorraldaja saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surmapäeva. Matusetoetust ei määrata, kui (RMS § 10): 1) matusetoetuse saamiseks kehtestatud nõudeid ei ole täidetud; 2) toetuse taotleja esitab valeandmeid; 3) käsitletava surmajuhtumi korral on matusetoetus juba eelnevalt määratud;
Abipolitseinike tegevust reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18aastane,valdab kehtestatud nõuetele vastaval määral eesti keelt, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole karistatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid. Abipolitseinikuks saamiseks tuleb esitada avaldus vastava politseiasutuse juhi nimele, kus piirkonnas soovija abipolitseinikuna tööle soovib hakata. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud-Kapo ehk kaitsepolitsei. See on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Selleks võib olla riigisaladuste reetmine, korruptsioon ja muud karmimad kuriteod. Kaitsepolitsei teine suurem töövaldkond on tavakodaniku ja
andmeid; 10) teha valla- või linnavalitsusele motiveeritud ettepanek registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke kustutamise kohta ja saada sellele ettepanekule motiveeritud vastus. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. § 51. Politseiasutuse pädevus avaliku korra tagamisel (1) Politseiasutus võib avaliku korra tagamise huvides teha motiveeritud ettepaneku: 1) maavanemale või valla- või linnavalitsusele alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatule; 2) valla- või linnavalitsusele avalikul üritusel mis tahes või teatud etanoolisisaldusega või teatud liiki alkohoolse joogi jaemüügiks õiguse andmisest keeldumiseks.
(6) Teised liiklejad peavad eritalituse sõidukile, millel on sisse lülitatud vilkur koos erisignaaliga või erisignaalita, ja sellise sõiduki poolt saadetavale sõidukile andma teed või vajaduse korral peatuma. (7) Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord (Vabariigi Valitsuse määrus) § 1. Alarmsõidukid (1) Alarmsõidukid on: 3) politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk; § 10. Eriseadmete kasutamine (1) Alarmsõiduki juht võib kasutada eriseadmeid ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel. (2) Helisignaalseadme võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal. § 17. Alarmsõiduki liiklemise kord Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, tohib kõrvale kalduda Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001
jälitustegevusega tegelev ametnik jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev ametnik julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel (jälitussõiduk). (LS § 84 lg 1) 61. Loetle alarmsõidukid. Alarmsõidukid on: 1) päästeasutuse sõiduk ning maastikusõiduk; 2) päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduk ja maastikusõiduk; 3) kiirabisõiduk; 4) politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk; 5) Kaitsepolitseiameti sõiduk; 6) Kaitseväe kiirabisõiduk, Kaitseväe päästesõiduk ja sõjaväepolitsei sõiduk; 7) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk ning maastikusõiduk; 8) Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse sõiduk; 9) Maksu- ja Tolliameti sõiduk; 10) prokuratuuri sõiduk; 11) Eesti Panga sõiduk; 12) Teabeameti sõiduk.
abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda eluruumi või muusse hoonesse või sõiduvahendisse või arvutisse või arvutisüsteemi või arvutivõrku, taotletakse selleks eraldi luba käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. (4) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva seadustiku §des 116, 118 ja 119 nimetatud jälitustoimingu teha politseiasutuse või Kaitsepolitseiameti juhi või tema määratud ametniku määruse alusel ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loata. Teostatud jälitustoimingust teatab prokuratuur viivitamata eeluurimiskohtunikule, kes otsustab jälitustoimingu lubatavuse või jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega. [RT I 2009, 27, 165 jõust 1.01.2010] (5) [Kehtetu RT I 2004, 46, 329 jõust. 1.07.2004] § 115. Varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine
Istungil kuulatakse ära asjaosalised, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning hinnatakse neid. Komisjoni istungi protokollib Tarbijakaitseameti ametnik, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. JÄRELEVALVE Tarbijakaitse järelevalveasutused Tarbijakaitseseaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostavad järelevalvet Tarbijakaitseameti, Terviseameti, politseiasutuse ja kohaliku omavalitsuse järelevalvepädevusega ametiisikud (edaspidi järelevalve teostaja) oma pädevuse piires (TKS § 38). Järelevalve teostaja õigused (TKS § 39) Oma ülesannete täitmiseks on järelevalve teostajal õigus: 1) kontrollida tarbijale pakutavate kaupade ja teenuste nõuetekohasust, sooritades vajaduse korral kontrolloste;
surmapäevast või surmast teadasaamise päevast arvates. Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja Sotsiaalkindlustusametile avalduse, millele lisab: Isikut tõendava dokumendi Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud surma tõendi, isiku surma tõendava dokumendi, mille on välja andnud välisriigi asjaomane asutus, kui surm on registreeritud väljaspool Eestit või arstliku surmateatise, kui isik sündis surnult Politseiasutuse või muu pädeva asutuse dokumendi, mis tõestab isiku surmast teadasaamise aega, kui matusekorraldaja saab matmata või tuhastamata isiku surmast teada rohkem kui 15 päeva pärast surma Kui matusekorraldajaks on valla- või linnavalitsus, esitab ta lisaks eeltoodule valla- või linnavalitsuse esindaja volikirja. 11. Pensionikindlustus 11.1. Üldtingimused Eesti kehtiv riiklike pensionide süsteem baseerub riikliku pensionikindlustuse seadusele, mis on ka pensionireformi esimene sammas.
avaldajal mh tasuda TsMS § 139 lg 2 p 2 järgi avalduse maakohtule esitamise ajal kehtivas määras riigilõivu. TsMS § 545 järgi kuulab kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Ülalnimetatut tegemata ei saanud kohus rakendada eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõusid. Küll olnuks sellise avalduse esitamisel võimalik kohaldada eraelu ja isikuõiguste kaitseks kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset TsMS § 546 alusel. Õigusaktid, mis reguleerivad rahvusvahelist kohtualluvust Euroopa Liit 2001 Brüssel II määrus (1347/2000) kehtetu 2001 Dokumentide kättetoimetamise määrus I (1348/2000) kehtetu 2001 - Tõendite kogumise määrus (1206/2001)
annaabi.ee 
