Nimetage kaks teaduse saavutust ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 24 Iseloomustage mõne lausega järgmiste kreeka filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. (Sokrates, Platon, Aristoteles) 25 Milliste teemadega tegelesid kreeka filosoofid lisaks ideaalse riigikorra otsimisele? Nimetage kaks teemat. 26 Töö pildiga: Ateena akropol (ehitised, arhitektuuristiil, Perikles, arhitekt, rajamise aeg, jumalad) 27 Millised muutused toimusid riigivalitsemises hellenismiajastul polistega võrreldes? Tooge kaks näidet. 28 Milline uus kreeka kultuurikeskus kujunes välja hellenismiajal? Millega see tuntuse saavutas? 29 Millised olid kõige suuremad muutused kreeka kultuuris hellenismiajastul? Tooge kaks näidet ja põhjendage oma valikut mõne lausega. 30 Miks peetakse Aleksander Suurt silmapaistvaks valitsejaks maailma ajaloos? Põhjendage vastust kahe näitega tema valitsemisajast. 31 Kes nad olid, millega tuntuks said? (Perikles, Philippos II, Homeros, Pindaros, Aischylos,
luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos,
· Vaesemate (proletaaride) ainus varandus nende lapsed · Roomas elati talupoeglikult karmi elu (põlluharimine ja sõdimine) kodumaa-armastus, traditsioonide ja riigivõimu austamine (võrreldav Sparta omaga) patriitsid ülemkiht Plebeid lihtrahvas Vabariigi periood (510 265) Rooma võimu ülemvõim Itaalia üle · Sõjavägi leegion (5000 meest) · Roomlased vallutavad Samniidid (Latiinide sugulased) sõjad Kreeka polistega Kreeka polised kutsuvad appi Pyrrhose (Epeirose kuningas) (Suurte kaotustega võit) Võitlus kartaago vastu (265 133 eKr) · I sõja tulemus - Rooma vallutab Sitsiilia · II sõja tulemus Hannibal sekkub (võimas sõjavägi) tulemus: Roomlased saabad Hispaania, Põhja-Aafrika · III puunia sõda - ("Muuseas ma arvan, Kartago tuleb hävitada") Kartago hävitati Roomlaste poolt vallutatakse 146 - Kreeka & 133 Bergamoni
Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on oma täisulikud olemuspõhjused ideed. Inimindiviid koosneb kirest,mõistusest ja tahtest. Aristoteles Idee kui tetud omaduste kogum võtab kokku asja olemuse,sidudes sama tüüpi asju, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele ega ole neist lahus. Ideedel pole iseseisvat olemist. Eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. 20.Hellenismiaja ühiskonnas tekkisid võrreldes Kreeka polistega suurriigid ja linnad(väljaspool Kreekat,rikkad),rahvaarv kasvas hellenismiajastul,riikide eesotsas oli piiramatu võimuga monarh,tekkisid õukonnad,võeti palju eeskuju sama piirkonna varasematest valitsejatest,kaubandus elavdus,orjapidamine sai populaarsemaks,nüüd piirdusid linnade võimuorganite volitused ainult siseasjade korraldamisega.21.Muutsed hellenismiajal kultuurielus a)filosoofia-Juureldi rohkem
testada nende kehtivust. Meditsiin - esindaja Hippokrates, haiguste phjused ei olnud jumalikud, vaid looduslikud, inimese tervis sltus neljast ihumahlast (veri, lima, must sapp ja valge sapp) ja nende tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos, hakati kirja panema ajaloosndmusi ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega? v: Linnriigid ei olnud enam sltumatud, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Eesotsas seisid monarhid, kes valiti ukondlaste seast. Kombed kreekaprased, kuid veti eeskuju Idamaadest. Sjavgi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasduritest. 15.Millised muutused toimusid hellenismiajal kultuurielus: a) filosoofias, b) teaduses, c) kirjanduses, d) teatris. v: Filosoofia - filosoofid hakkasid rohkem arutlema inimese kui ksikisiku kohta ja proovisid leida viisi, kuidas
6-4 saj eKr. Perioodi alguses olid sõjad . Linnriigid sõdivad Pärsialastega. Pärsia tõrjuti välja. Kerkisid esile linnriigid ehk polised. Kuulsam sõda on Peloponnesose sõda. Selle võitis Sparta. Spartast hakkas kujunema sõjalinn. Kreekas kujuneb demokraatia ja Ateenast kujunes haridus ja kultuurielu tugevad küljed. Sparta sõdib ja naaberriigi Teebaga. Lõpuks ta alistub Teebale. Ateenast põhjapool kujuneb võimsaks riigiks Makedoonia. Ta hakkab korraldama sõdu kreeka polistega. Perioodi lõpuks langevad kõik kreeka polised Makedoonia võimu alla. Klassikaline ajajärk on seotud antiik filosoofiaga. Antiik filosoofia rajaja on Sokrates , Platon , Aristotheles. Aristoteles on kujundanud loodus seaduste kujunemist. Ateena polis. See oli kesk-kreekas . seal oli 200 000 elanikku, neis kodanikud olid 50 000. Kodanikud said olla vabad mehed ja põliselanikud. Ennem 5 saj eKr oli võim aristrokraatide käes.
7-aastaselt saadeti posid kooli, kus õpitu lugema Riiklik kasvatus sünnist: ellu jäeti terved. ja kirjutama, muusikat, luuleteoseid. Rikkamates 7-aastaselt riiklik kasvatus. 20-aastaselt õigus peredes pedagoogid. 18-20 veetsid Ateena osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. noormehed riiklikus teenistuses. Tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli Tüdrukud tegid Spartas läbi ühiskondliku iga pere asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- kasvatuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli ja käsitööalase ettevalmistusega. Sparta naise positsioon kõrgem (kuna mehed eemal, siis naised kodus peremehed). Mitteabiellumine vääritu, kuid kodus palju eemal. Türann Pesistratos (546-527 eKr) Türanne esile ei kerki.
Teemad: 1) pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele 2) tütarlaste ja naiste tunded, nende elu pisiasjad. Anakreon ( u 570 485 eKr ) Pärit Väike-Aasia rannikualalt joonia keeleruumist. Pärslaste poolt ähvardava ohu tõttu asus enne 540. a Traakia rannikule Samose saarel türann Polykratese õuelaulik Ateenas türann Hipparchose õuelaulik Järgmine patroon Tessaalias Luule on lihtne, mänglev, lõbusas stiilis. Sügavamat seost polistega ei olnud, poliitilisi teemasid loomingus ei olnud. Lihtsuse, mänglevuse taga oli korralik poeeditöö, läbimõeldud sõnastus. Kasutas palju kõlamänge, alliteratsiooni. Tema luulest on säilinud u 160 fragmenti, enamik paari rea või mõne sõna pikused Teemad: 1) Sümposion 2) Armastus, noorus Armastusjumal Eros palli või täringuid mängivad poisina Kirjeldab nooruse naudinguid, kurdab vanaduse üle. Käsitleb teemat naljatlevalt.
valitseti kindlate seaduste alusel. Piiratud valitsejavõim valitseja võim olenes tema isikuomadustest. Tema kõrval seisid nõuandvad ülikud või ,,parimad" ehk aristokraatia. Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel. Ülikute võitlus au ja kuulsuse pärast Ülikute sotsiaalne roll · Riiginõukogu liikmed · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus ehk diplomaatia; teiste polistega suhtlemine Võistlus prestiizi pärast ,,...olla alati parim ning paista silma teiste ees." (Ilias) Üliku au ülikud taotlevad ,,pooljumala", staatust, olla inimestest kõrgemal, saab hankida teenetega kogukonna heaks. "Miks see on nii, et sina ja mina oleme austatud teiste ees, nautides kõrgemat staatust, parimaid palu ning ääreni täidetud veinipeekreid... Kõik inimesed vaatavad meile nagu oleksime me surematud... Ja meile on antud suur ja viljakas maatükk, puuvilja-aed...
Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias. Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, rajades Makedoonia faalanksi ning alistades oma ülemvõimule Kreeka polised. 338 eKr lõi ta Chaironeia lahingus Demosthenese ärgitusel kokku kutsutud Kreeka liitlasväge ning järgneval kahel aastal sõlmis kõigi polistega (peale Sparta) lepped, mis andsid need Makedoonia ülemvõimu alla. Moodustus Korintose liit, mis valis oma hegemooniks Philippose. Üheskoos hakati ette valmistuma sõjaks Pärsia vastu. Kuid 336 eKr, kui sõjaplaanid olid veel pooleli, tapeti Philippos ootamatult. Tapja motiiv pole siiani päris selge. (http://et.wikipedia.org/wiki/Philippos_II) http://althistory.wikia.com/wiki/Philippos_II_Antanos_(332_B.C.)
annaabi.ee 
