Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"poliitliselt" - 7 õppematerjali

Kreeka-Mesopotaamia ja Egiptus
2
pdf

Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptus

Mesopotaamia ühiskond Kuningas ­ ülempreester, sõjaväe ülemjuhataja, seaduste väljaandja Asevalitsejad ­ algselt alistatud maade endised valitsejad, hoidsid piirkonna kontrolli all, kogusid makse ülikud ­ suurmaavaldajad, teenisid armees vabad talupojad, linnakodanikud ­ tegelesid käsitöö, põllumajandusega rentnikud ja sõltlased ­ templite valduses Sumerid Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule, usk kujundas Mesopotaamia religiooni, poliitliselt killustunud, oluline roll preesterkonnal, võtsid kasutusele ratta. Haridus, ennustamine, gilgames Haridus: koolid templite juures, enamus ülemkihist, kirjaoskuse levik laiem kui Egiptuses, mata, tähetarkus, traditsiooniline kirjandus; kuuekümnendsüsteem Ennustamine: loomamaks, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, Gilgames: tähtsaim eepos, soov saada surematuks. Moraal ­ vägevusest hoolimata on ka kangelane inimene, seega surelik Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Referaat- Hüljatud
6
docx

Referaat 'Hüljatud'

Victor Marie Hugo Sündis 26.veebruaril 1802 Besanconis, suri 22.mai 1885 Pariisis. Ta oli tähtsaim Prantsuse kirjanik (romantik). Kõige kuulsam oma luule poolest. V.M.Hugo lapsepõlv möödus poliitliselt ebastabiilses riigis, kus Napoleon oli kuulutatud keisriks 2 aastat peale tema sündi.Elas pikka aega Kanaarisaartel, peale seda kui oli nimetanud Napoleoni riigireeturiks. 15 aastat enne oma surmanaases kodumaale. Tal oli 5 last, kellest esimene oli surnud väga noorena. Kirjutanud palju romaane, tuntuimad neist: ''Jumalaema kirik Pariisis'' (1830), ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'', ''Hukkamõistetu viimane päev'' jne.

Kirjandus → Kirjandus
58 allalaadimist
Ühiskonnaopetuse eksamiks kordamine
42
ppt

Ühiskonnaopetuse eksamiks kordamine

Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu Riigivõimu komponendid 1. Asutused ja institutsioonid 2. Riigibürokraatia 3. Kirjalikud õigusnormid Vabad valimised Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1. Määravad parlamendi koosseisu ehk need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma 2. Valimiste kaudu esitab kodanik oma nõudmised võimule 3. Valimised näitavad, kui suur on toetuspind kehtivale korrale 4. Valimised harivad kodanikke poliitliselt Vabade valimiste põhimõtted Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud alates 18. eluaastast. (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku 18. eluaastast, riigikokku 21. eluaastast, presidendiks 40. eluaastast). Valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuste järgi, kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: kõigil parteidel,

Ühiskond → Ühiskond
31 allalaadimist
Cyrillus Kreek ja Mart saar-eluloode võrdlus
15
docx

Cyrillus Kreek ja Mart saar (eluloode võrdlus)

Kreegile tuli dirgent Olav Rootsilt ettepanek seada oma senisest loomingust midagi sümfooniaorkestrile ja ta nõustus sellega. Need valmisid aastal 1943. ning neid esitati raadio orkestriga ja korduvalt dirigeeris Roots Kreegi teosied ka oma külalis- kontsertitel Kesk-Euroopas. 1944.aastal asus ta taas tööle Tallinna konservatooriumi ja alates 1947. sai temast teooriakateedri juhatja. Aga 1950.aastal sunniti Kreek seal ,,vabatahtlikult" lahkuma, kuna ta töö nii erialaselt kui ka ideelis-poliitliselt ei olnud küllalt rahuldav kõrgema kooli töö jaoks. Cyrillus Kreek suri 26.märtsil 1962.a Haapsalus. Ta maeti 1.aprillil Haapsalu vanale kalmistule. 5. LOOMINGUST 5.1 Mart Saar Saare teoseisse süvenedes jääb mulje, et helilooja ise on vallutanud neis peituvatest elamustest. Hea tõlgituse puhul tunduvad nad alati vahetu improvisatsioonia. Rahuliku iseloomuga, igatseva, vahel nukra meeleoluga lüürilistes lauludes, mille meloodia kulgu

Muusika → Muusikaajalugu
26 allalaadimist
Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Civilis), 395, 1453. Algne territoorium Ida- Rooma keisririik, pealinn Konstantinoopol (kaubateed Idamaadest). 13 km müüri sees oli Hagia Sophia katedraal ja keisriloss (säilinud veehoidla). Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja suure osa Lähis- Idast.Bulgaarid ründasid kuid asjatult, nad allutati ristiusule. Türklased vallutasid suure osa Väike-Aasiast, 1453 vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsi keisritel oli piiramatu võim; poliitliselt ohtlike isikute vigastamine- kastreerimine (enuhh), pimedaks torkamine, keha/näo vigastuste tekitamine (takistamaks keisriks saamist, keiser pidi olema füüsiliselt terve). Riigikeel kreeka keel. Riik oli tsentraliseeritud- asevalitsjad, ametnikud, palgasõjavägi, maksud. Kreeka õigeusu kirik oli keisri võimu all. Kõrgelt arenenud linnad (Antiookoa, Damaskus, Jerusalemm, Aleksandria) ja põllumajandus. Tähtsamad valitsejad: Basileios II- alistas bulgaarid, lasi 15000

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

all kannatanud rahvastega (1970 põlvitamine Varssavis), Brandt normaliseeris suhted I-SMga, sai Nobeli rahupreemia 9. Koloniaalsüsteemi lagunemine  1950-1960ndatel hakati koloniaalaladel rääkima vabaduses ja õigusest seda realiseerida  Alžeeria vabanemina PM võimu alt, mis oli toimunud verise sõja kaudu, oli signaaliks paljudele rahvastele o Mõisteti, et Läänt on küll raske sõjaliselt võita, kuid lääneriigid ei suuda enam poliitliselt verise sõja taaka kanda, eriti, kui vabastusarmeed suunavad löögid tsiviilobjektide pihta o Terrorism muutus vabadusliikumise loomulikuks kooskõlaks  Kolmas Maailm – riigid, kes püüdsid ennast mitte siduda USA ja NSVLga. Hiljem laienes mõiste kõigile majanduslikult mahajäänud riikidele (ka arengumaadele), sõltumata nende arenemisvõimest  1960 Aafrika aasta: iseseisvus 17 asumaad; 10 aasta jooksul 31 riiki

Ajalugu → Ajalugu
132 allalaadimist
Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Mässu eesotsas oli kasakas Pugatsov. Mäss hõlmas väga suurt territooriumi. See oli väga raevukas mäss, aadlikke tapeti, mõisasid põletati. Valitsus pid saatma selle mässu mahasurumiseks kõige paremad väeosad. See oli Katariina II valitsuse ajal väga ulatuslik sündmus, mis mõjutas kõiki. Katariinal oli selge mässu põhjus ­ pärisorjus. Pärisorjus oli kõige suurem Vm probleem. Katariina II teadis väga hästi, et pärisorjus tuleb kaotada, kuna see oli kahjulik nii poliitliselt kui ka majanduslikult. Miks ta ikkagi ei kaotanud pärisorjust (kehtis 1861. aastani)? Talupoegade omamine, prii tööjõu omamine oli aadlike kõige suurem privileeg. Katariina, kes oli saanud troonile just tänu aadlite poolehoiule, ei saanud aadlitelt seda privileegi ära võtta. Kui Katariina nimetas R-i suuremaks mässajaks kui Pugatsov, siis see on väga määrav ütlus. R-it nimetati revolutsiooniliseks kirjanikuks, kuigi tema raamatus ei ole ühtegi viidet revolutsioonile. Ta on 18

Kirjandus → Kirjandus
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun