Eesti liitus 2010 Euroopa Nõukogu(1949)- edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas.Eesti liitus 1993 WTO(1995)-on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Eesti liitus 1999 EL-kujunes Schumani(prantsuse välisminister)poolt EL 4 vabadust- Kapitali,isikute,teenuste ja kaupade vaba liikumine Euroopa Parlament- roll esindada El kodanike huve. Ülesanded 1. EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle.3. Eelarve pädevus -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Euroopa liidu Nõukogu-roll esindada liikmesriike Ülesanded1-El õigusaktide vastuvõtmine 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 3. - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine Euroopa liidu komisjon-Euroopa Ühiste huvide kaitsmine. 1
1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires 7. Miks tähistatakse Euroopa päeva 9. mail? 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. 8. Millised on EL parlamendi, nõukogu, komisjoni, ülemkogu ülesanded? Kelle huve nad esindavad? Euroopa Liidu Parlament: esindab EL kodanike huve EP peamised ülesanded: 1. EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte. 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. 3. Eelarve pädevus - EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Euroopa Liidu Nõukogu: esindab liikmesriike Nõukogu põhiülesanded: 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 3
Nice'i lepinguga täiendati artiklit 191 õigusliku alusega, mis võimaldas võtta kaasotsustamismenetluse teel vastu Euroopa tasandi erakondi reguleeriva statuudi ja eelkõige nende rahastamise eeskirjad. Alates selle määruse jõustumisest 2004. aastal on asutatud mitu uut erakonda, millega nende koguarv on suurenenud kümneni. 1.3. EP ülesanded Parlamendil on kolm põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud Euroopa Liidu õigusakte. ELi õigusaktide vastuvõtmise kõige tavalisem viis on kaasotsustamismenetlus, mida kohaldatakse mitmesuguste valdkondadega seotud õigusaktide vastuvõtmisel. See asetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdsesse olukorda. Mõnes valdkonnas (näiteks põllumajandus, majanduspoliitika, viisa- ja sisserändepoliitika) on õigusaktide vastuvõtmine nõukogu ainupädevuses, kuid ta peab parlamendiga konsulteerima.
nende ülesanded 1. Euroopa Parlament • Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, • EP esindab EL kodanike huve. Parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta tagant. • EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist. • EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg, Strasbourg. • EP peamised ülesanded: • 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte. • 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. • 3. Eelarve pädevus -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Parlamendi töökorraldus Parlamendiliikmed jagunevad fraktsioonidesse (kokku 7) mitte
vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. freoonide kasutamine, ressursimahukus ja tasuvus, nt. kulu-tulu analüüs (KKP projektide tasuvusaeg on pikk) . Arengud alates 1980ndatest aastatest Positiivsed: Teema tähtsuse tõus ja rahvusvahelise koostöö kasv, Teadmiste kasv, Keskkonnateadlikkuse kasv tööstusriikides, "roheline" ideoloogia, Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad (energia, taaskasutamine jne.), KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Negatiivsed: Tarbimise ja fossiilkütuste kasutamise pidev kasv tööstusriikides, KKP tähtsusetus arengumaades (majanduslik areng vs keskkonnakaitse), Greenwashing.-( peita keskkonna saastamine, rääkida kõigest roosades toonides, paremana kui teelt on.) Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide "avastamine", näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused, Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete, EL
sild kiirelt arenevale Loode-Venemaale. Toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondadega üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid. [2] Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, omades samas märkimisväärset paranemispotentsiaali saamaks suurepäraseks kõikidele siin tegutsevatele ettevõtjatele. Maksusüsteem sisaldab mitmeid ettevõtluse vaatepunktist positiivseid omadusi, samas pakkudes võimalusi edasisteks arenguteks. Ka on välja
Peamised väärused: Loodus Sotsiaalne õiglus Rohujuuretasandi demokraatia Vägivalla vätimine Lisanduvad väärtused: jätkusuutlikkus ja mitmekesisuse austamine Keskkonnapoliitika alates 1980ndatest: Teadmise kasv Keskkonnateadlukkuse pidev kasv Negatiivsed tendentsid: Greenwashing, tarbimiskultuur Rahvusvahelise koostöö kasv Rio de Janero konverents 1992 Agenda 21 ja säästev areng Keskkonnapoliitika seostamine tesite poliitikavaldkondadega Keskkonnafilosoofia ja eetika: Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga Keskkonnaeetika Keskkonnaesteetika Keskkonnateoloogia Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskkeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne. Hinnangud, mida antakse nende erialade raames.
Need kriteeriumid sätestati Maastrichti lepinguga. Pädevus: võimu- ja vastutusala. See leiab kasutamist poliitilistes aruteludes, milline võim ja vastutus peaks olema ELi institutsioonidel ning milline peaks jääma liikmesriikidele ning piirkondlikule ja kohalikule võimule. Peadirektoraat: põhilised Euroopa Liidu institutsioonid (komisjon, nõukogu ja parlament) on jaotatud erinevatesse osakondadesse, mida nimetatakse peadirektoraatideks ning mis tegelevad kitsamate ülesannete või poliitikavaldkondadega. Taotlejariik: riik, kes on esitanud taotluse ühineda Euroopa Liiduga. Kui taotlus ametlikult heaks kiidetakse, saab temast kandidaatriik. Ühehäälsus: mõnede teemade kohta käivad otsused tuleb Euroopa Liidu Nõukogus vastu võtta ühehäälselt; st kõik riigid peavad hääletama poolt. Juba üks vastuhääl tähendab, et otsust ei võeta vastu. Selline kord on 25 riiki hõlmava liidu edukaks toimimiseks keeruline, seepärast rakendatakse ühehäälsuse reeglit eriti tundlikes
kahel põhjusel: -EL näitab osasid traditsioonilise riigi tunnuseid ning integratsiooniprotsessi süvenemine ainult tugevdab neid. -Traditsioonilise riikluse reaalsus on murdumas modernses maailmas, eriti rahvusvahelise intersõltuvuse survete all. EL kui regulatiivne riik on saanud teatud määral tähelepanu, seda põhjusel, et EL funktsioone arvestades ei ole EL eriti seotud ümberjaotavate poliitikavaldkondadega vaid pigem seotud regulatiivsete poliiitikavaldkondadega nagu konkurents, keskkond, tootestandardid jms. Edasi minnes IGO-de juurde. Need on organisatsioonid, kus rahvuslike valitsuste esindajad tulevad vabatahtlikult kokku tegemaks koostööd ühiste kasude põhjustel. IGO-del on väga vähe otsustusvõimu ning nad ei saa jõustada oma tahet koostööd mitte tegevatele liikmesriikidele. Selle vaate kohaselt EL-i institutsioonid on
annaabi.ee 
