rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa muutub järjest enam niinimetatud libisevate piiridega Euroopaks. Ulrich Beck ja Edgar Grande esitavad kriitilise küsimuse - kuidas saab tekkida Euroopa ühisruum olukorras, kus Euroopa Liit ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks Eesti on nüüd Euroopa Liidus, sellega on kaasnenud paljud majanduslikud hüved, millest mõned olid ka eespool mainitud
ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa muutub järjest enam niinimetatud libisevate piiridega Euroopaks. Ulrich Beck ja Edgar Grande esitavad kriitilise küsimuse - kuidas saab tekkida Euroopa ühisruum olukorras, kus Euroopa Liit ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks (Beck, Grande 2004: 148). Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks
vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära panemisega, koostöö on nõrkuse varjundiga, mitte positiivne). Kodanikud ja kodakondsus Võib omandada kahel viisil: 1. kodanikuks sünnitakse (aluseks sünnikoht või vanemate kodakondsus) 2. kodanikuks saadakse (naturalisatsioon. Selleks tuleb teha keeleeksam (Eestis. Reeglid on riigiti erinevad) ja eksam seaduste kohta. Abielludes eesti kodanikuga ei saa
1 ega ainus oluline üle-Euroopaline organisatsioon. Seejuures ei ole Euroopa riikidel olnud ühtset visiooni integratsioonist: Euroopa lõimumise lugu iseloomustavad segased ja tihti keerulised riikide- ja inimestevahelised suhted, erinevad vajadused ning arusaamad sellest, mis vajalik ja võimalik. Seega võib väita, et Euroopa lõimumine on olnud ebakindel ning etteennustamatu protsess, mis on läinud üle kivide ja kändude ning milles põimuvad erinevad poliitikategemise tasemed ja areenid, eesmärgid ja protsessid. Kuidas periodiseerida Euroopa Liidu arengut? Kõige lihtsam on Euroopa Liidu kujunemislugu mõtestada läbi kahe paralleelse arengu, milleks on integratsiooni süvenemine ja liidu laienemine (deepening and widening). Integratsiooni süvenemine Integratsiooni süvenemise peamisteks tunnusteks on EL-i institutsioonide tugevnemine, liidu pädevuse laiendamine uutesse poliitikavaldkondadesse ning rahvusülesuse kasv.
Selline areng jätkus ilma suuremate takistusteta 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu mõjule. Kindlasti oli sel teel palju raskusi ning valesid otsuseid, aga ka saavutusi ning rõõme. Arvan, et positiivne kaalus siiski negatiivse üles. Poliitilises mõttes pidi Eesti riik alustama peaaegu tühjalt kohalt. Kui mõned erandid välja arvata (näiteks Jaan Poska, kes oli esimene eestlasest linnapea), siis piirdusid eestlaste poliitikategemise kogemused omavalitsuse madalamate astmetega. Reaalseid riigi valitsemiseks vajalikke kogemusi polnud. Ometi alustasid Eesti poliitikud juba 1920. aastal hiilgavate poliitiliste võitudega (Tartu rahulepingu tingimused). Järgnesid mitmed saavutused siseriiklikul tasandil: edukas agraarreform 1920-te alguses; edukas rahareform 1928. aastal; 5
Tallinna suurtehased olid osaliselt siseseadetest tühjaks veetud, maal olid suur osa põldudest söötis ning Tallinnas jätkus toiduaineid kõigest kolmeks päevaks. Valitsus organiseeris aktsiooni vilja vabatahtlikuks varumiseks, kuid palju vilja kokku ei toodud. Seejärel korraldati kaks vilja sundvõtmist, ent kuna sõjategevus kandus Eesti territooriumile, ei andnud ka need oodatud tulemusi. Iseseiva Eesti alguses olid eestlastel juba head poliitikategemise ja sõjapidamise oskused, ent rahanduses puudusid kogemused täielikult. Tsaaririigi keskpanga rahapoliitika- emissiooni ja intressimäärade juhtimine- oli aga Eestis ja eestlastest väga kaugele jäänud. Paraku ei olnud võimalik otsustega pikemalt venitada, sest riigi rahandus oli täielikus kaoses. Konsulteerida polnud kellegagi. Kui Eesti Riigikassas olevat raha oleks saanud vahetada tugevama valuuta,
· Üks vene vürstidest sai khaanilt jarlõki- dokument, mis andis õiguse teistelt makse koguda · Kõige paremini õnnestus see Moskva vürstidel · 14 sajandi viimasest veerandist hakkas Moskva teiste vürstiriikide seast esile tõusma · selle põhjuseks olid: o keskne asend o viljakad maad o Moskvasse ja selle ümbrusesse suurenes elanike sissevool teistest vürstiriikidest o Moskva vürstide harukordselt hea poliitikategemise oskus · Moskva tugevusele pani aluse Ivan Kalita · Esimest vastupanu tatarlastele osutas vürst Dimitri Tonskoi, kes Kulikovo väljal saavutas esimese võidu · Pärast Kuldhord uuesti kindlustas oma võimu · Uuele vene riigile alusepanijaks oli suurvürst Ivan III 1462-1505 · Peamine eesmärk oli Vene alade ühendamine Moskva ümber · Selleks kasutas absoluutselt kõiki vahendeid, alates kokkulepetest, kasutades tatarlaste sõjavägesid, kuni ise jõudu kasutades
kodanikuvabaduste garanteeritus. Käesoleval ajal on rahvusdemokraatiad nõrgenenud ja valitsused toetuvad üha enam „turu häälele“ või „ekspertide häälele“, selle asemel et toetuda kodanike häältele. Lääneriigid on jaganud oma valitsemisjõu riigiüleste organisatsioonide, rahvusvaheliste lepingute ja poliitikat koordineerivate klubidega. Kuid riigiülese poliitikategemise mehhanism ei ole tegelikult (kuigi) demokraatlik. Eespool lühidalt kirjeldatud liberaalne demokraatia toimib tänapäeva industriaalühiskonnas või juba – vähemalt arenenud tööstusriikides – kujunenud- kujunevas postindustriaalsete elementidega ühiskonnas. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Selle iseärasused dikteerib tehnika ja suurtootmise areng
annaabi.ee 
