Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efektiivne osalemine 2. võrdus valitsemisel 3. valgustatud arusaamine 4. tegevuskorra (agenda) kontrollimine 5. kaasatus Meedia teke 17. sajandil tekkis ajakirjandus, 19.saj lõpus kujunes ajakirjandus rahvuslikuks kommunikatsioonisüsteemiks. Teabe levik vanematelt noorematele. Tehnika arenedes sõnumid massidele. Tööstuse areng tingis reklaamivajaduse. Demokraatia areng ühiskond poliitikasse.
Eestimaa Rohelised, Greenpeace (Greenpeace 1971. Eesti Roheline liikumine) 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Jean Bodin- Prantsuse poliitikafilosoof. Pani aluse tänapäeva suveräänsuse mõistele. Monarh on iseseisev nii sise- kui ka välipoliitilistes küsimustes. Jean Bodin tuli välja suveräänsuse mõistega monarh on iseseisev nii sise-, kui välispoliitilistes küsimustes, N. Marchiavelli- Itaalia poliitikateadlane. Poliitika see on seaduse ja jõu vaheline võitlus. Kui seadus ei aita, siis võib kasutada jõudu, tähtis on tulemus. Kõik vahendid on lubatud. Aristoteles- poliitika see on riigi valitsemise kunst. Inimene on poliitiline loom. Inimene peab 'älema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Analüüsis erinevaid valitsemisvorme. Vabariik on sobivaim. Pooldab tsentralismi.
puudujääk, nappus; delegeerima (õigusi, kohustusi jne) edasi andma; formaalne- vormiline; gerontokraatia vanurite võim; justiits õigusemõistmise korraldus; kampaania hoogtöö, hoogtegevus; konstitutsiooniline põhiseaduslik; korruptsioon kõlbeline laostumine, pistisepoliitika; kongress suur nõupidamine 8võimuorgan); mentaliteet vaimulaad, meelsus; opopsitsioon vastasrind, vastuseisjad; partokraatia parteide võim; politoloog poliitikateadlane; populist - odavat populaarsust taotlev poliitik; printsiip põhimõte; propaganda poolehoidjaid taotlev selgitustöö; repressioon surveavaldus, mahasurumine; segregatsioon lahutamine, rassieralduspoliitika; stabiilsus püsivus, muutumatus; türann hirmuvalitseja.
sõlmpunktid.Kaubanduse kasv lõi rahvusvahelist turgu teenindavad tegevusharud nagu pangandus ja kindlustus.Majanduslik kasv sõltus keskajal väljakujunenud ühiskondlikest struktuuridest,tegemist oli käsitööliste ühiskonnaga.Linnades asuvad tööstusettevõtted olid ebasoodsas olukorras, sest seal ei jätkunud küttepuid, ning linnaelanike vihastas see, et nad reostasid linna joogivett. 8) Kes oli Erasmus Rotterdamist?-(lk 195) Vastus:Ta oli õpilane,filoloog,poliitikateadlane,kirjanik ja ettevõtja.16 sajandil oli ta üks mitmepalgelisemaid intellektuaale, ning esimene mees, kes kirjatööga rikkaks sai.Ta ei peljanud kirjutada ka kergemas laadis ning rikkaks sai ta eelkõige oma kõnekäändude,satiiride ja kirjade avaldamisega. 9) Milline oli Hispaania ja Portugali impeeriumide kokkupõrge?-(lk 200) Vastus:Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma
edasi anda ühelt inimeselt/seadmelt teisele. neid mõjutavad Sarnaneb energiaga: vorm või järjestus sisaldab infot siis, enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed kui tal on võime suhted. teha tööd korrastada ennast või mingit teist järjestust. Lasswelli 5 küsimuse mudel 3 Kõneakti teooria Ameerika poliitikateadlane ja Kõneteo teooria lähtub sellest, et: propaganda uurija. Väitis, et kõige (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka kindlam viis kirjeldada sõna on kommunikatsiooniakti (-tegu) on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. vastata järgmistele küsimustele: (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu).
Sissejuhatus Innovatsiooon ei ole meie maailmas uus nähtus. See on suure tõenäosusega sama vana kui inimesed ise see on tihti pea iga üksikisiku omadus mõelda probleemidega tegelemisel parematele lahendustele. Ilma innovatsioonita näeks maailm välja hoopis teistsugune. Üks esimesi, kes innovatsiooni, kui ühe majanduse alustalasid, päevavalgele tõi oli Joseph Alois Schumpeter, kes oli Austria ja Ameerika majandus- ja poliitikateadlane. Tema määratluse järgi on innovatsioon, kui üks väga oluline mõõde majandusarengule. Schumpeter soovis näidata, et innovatsioonist tulenev turujõud annab märgatavalt paremaid tulemusi, kui Adam Smithi teooria ,,nähtamatust käest" ja hinnakonkurentsist tulenevast turujõust. Schumpeter küll leidis, et esmane tehnoloogiline areng mingis suunas loob sageli monopole, mis omakorda võimaldavad erakordselt
Poliitikateaduse tähistamiseks kasutatakse eesti keeles ka väljendit politoloogia (õpetust poliitikast), kuid see on tulnud vene keelest ning seda kasutatakse viimasel ajal üha vähem. Riigiteadused hõlmavad nii politics´it käsitlevat poliitikateadust kui ka policy´it käsitlevat valitsemisteadust. Valitsemisteaduse alla kuuluvad avalik poliitika (public policy), avalik juhtimine (public management) ja avalik haldus (public administration) (vt Poliitika ja valitsemise alused). Poliitikateadlane Gabriel Almond on põhjendatult öelnud, et poliitikat ei saa seletada ainult poliitika enesega, selle seletused asuvad juuri pidi ühiskonnas, majanduses, ajaloos, kultuuris, inimloomuses. Seepärast peavad poliitikauuringud möödapääsmatult laenama ideid, empiirilist materjali, seletusskeeme, lähenemisviise, uurimismeetodeid jms paljudest teadustest ja filosoofiaharudest. Poliitikafilosoofia kursuse saab üles ehitada kolmel viisil: ajaloolise kujunemisloona,
ka muul moel, näiteks kontakteerudes seaduseandjaga või osaledes koosolekutel. (Patterson, 2013, p. 178). Oluline on ka mainida, et madalama sissetulekuga ameeriklased hääletavad või osalevad teistel viisidel ühistegevuses kõige väiksema tõenäosusega. Neil puudub rahaline ressurss ja suhtlemisoskus, mis julgustaks poliitikas osalema ja teeks selle isiklikult tasuvaks. Tagajärjena on ka nende poliitiline mõju üsna piiritletud. Poliitikateadlane Larry Bartels selgitab, et ebavõrdses demokraatias on valitud ametnikud oluliselt rohkem vastutavad jõukamate inimeste murede eest kui vaesemate valijate eest. Teiste sõnadega - poliitilise osalemise muster Ameerikas sarnaneb sellisele mõju jagunemisele, mis on levinud ka erasektoris. Neil, kellel on rohkem võimu turul, on enam mõju ka poliitilisel areenil. Seega enamik poliitilisi aktiviste on individuaalselt kõrgema sissetuleku ja haridusega, neil on
annaabi.ee 
