2 2 Nurk F ja M vahel: c 0,09 α =π−arctan =π −arctan =2,356 rad a 0,09 Suurimad toereaktsioonid: Fmax =√ F 2F + F 2M −2 F F F M∗cos α= √ 1,252 +8,722−2∗1,25∗8,72∗cos 2,356=9,64 kN 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. Hõõrdeteguriks valin: f =0,15 Ühes poldis tuleb tekitada tõmbejõud 1,2∗F max 1,2∗9,64 [ F ] polt = = =77,12kN f 0,15 Ühe poldi arvutuslik nõutav sisejõud: N A =1,3∗[ F ] polt =1,3∗77,12=100,26 kN Varuteguriks valin: [ s ] =1,5 Nõutav ühe poldi arvutuslik ristlõikepindala: N 100,26∗103 A A ≥ A [ s ]= 6 ∗0,5=2,59∗10−4 m2=259 mm σ Pf 580∗10
M 3,275 FM= = =10,56 ≈ 10,6 kN 2∙ √ a +c 2∙ √ 0,112 +0,112 2 2 3.4 Nurk FF ja FM vahel c 0,11 α =π−arctan =π −arctan =¿ 2,356 rad a 0,11 3.5 Suurimad toereaktsioonid Fmax =√ F 2F + F 2M −2∙ F F ∙ F M ∙ cosα= √1,252 +10,62−2∙ 1,25∙ 10,6 ∙ cos 2,356=9,35 ≈ 9,4 kN 4.Poldi tugevusarvutus 4.1 Ühes poldis tuleb tekitada tõmbejõud F max 9,4 [F ]Polt =1,2∙ =1,2 ∙ =75,2 kN f 0,15 Liite läbilibisemiseohtu arvestav varutegur f – hõõrdetegur detailide vahel 4.2 Ühe poldi arvutuslik nõutav sisejõud N A =1,3∙ [ F ] Polt =1,3∙ 75,2=97.76 ≈ 98 kN Varutegur, mis arvestab poldi väändedeformatsiooni. 4.3 Nõutav ühe poldi arvutuslik ristlõikepindala NA 98 ∙10 3
Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates? Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi. Liikuvad ja liikumatud liited, kinnisliide, lahtivõetav liide. Liiteid kasutatakse erinevate detailide omavaheliseks liitmiseks. Keermesliide on lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Poltliide on lahtikeeratav liide, kus mutrit pööratakse poldi suhtes ümber nende ühise telje. Poldis tekib elastne pikideformatsioon ja pikisisejõud (tõmbejõud). Detailide vahel tekib hõõrdejõud. Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus.
𝐹 4 𝐹𝐹 = = = 1 𝑘𝑁 4 4 Momendile ℳ vastavas toereaktsioonid ℳ 5,5 𝐹ℳ = = = 7,779 ≈ 7,78𝑘𝑁 2√𝑎2 + 𝑐 2 2√0,125 Suurimad toereaktsioonid 𝐹𝑚𝑎𝑥 = √𝐹𝐹2 + 𝐹ℳ 2 − 2𝐹𝐹 𝐹ℳ cos 𝛼 = √12 + 7,782 − 2 ∗ 1 ∗ 7,78 ∗ cos 2,356 = 8,5 𝑘𝑁 Ühes poldis tuleb tekitada tõmbejõud 𝐹𝑚𝑎𝑥 8,5 [𝐹]𝑝𝑜𝑙𝑡 = 1,2 ∗ = 1,2 ∗ = 68,1 𝑘𝑁 𝑓 0,15 Ühe poldi arvutuslik sisejõud 𝑁𝐴 = 1,3 ∗ [𝐹]𝑝𝑜𝑙𝑡 = 1,3 ∗ 68,1 = 88,57 ≈ 88,6 𝑘𝑁 Ühe poldi tugevustingimus Tabel 2 𝑁𝐴 88,6 ∗ 103 𝐴𝐴 ≥ ∗ [𝑆] = 6
Dts = Dtr - 2δ; Dts =500-2*20=460 mm 500 4−4604 ω = 0,1* 500 = 35,5*10^5 MPa √200882 +193252 δ= 35,5∗10 5 =78,52*10^6 MPa ≤ [δ] 2.5. Trossi kinnitus trumlile Smax Sk = e fα ; α = 3π, f (hõõrdetegur) =0,11…0,16 38650 Sk = e0 , 15∗3 π =9427,7 N. 4 2.6. Poldis mõjuv jõud Trossi otste kinnitamiseks trumlile valin soonestatud plaadid, mida on võimalik kasutada trossidel läbimõõduga 19,5-21,5 mm. Plaadi mõõtmed on esitatud tabelis. dtr Kinnituskoha Poldi Plaadi mõõtmed, mm Kinnituste arv mõõtmed, mm mõõtmed, mm K S d0 l0 a c d e b 19,5 58 53 22 60 7 2 2 8 5 1
Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates? Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi. Liikuvad ja liikumatud liited, kinnisliide, lahtivõetav liide. Liiteid kasutatakse erinevate detailide omavaheliseks liitmiseks. Keermesliide on lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Poltliide on lahtikeeratav liide, kus mutrit pööratakse poldi suhtes ümber nende ühise telje. Poldis tekib elastne pikideformatsioon ja pikisisejõud (tõmbejõud). Detailide vahel tekib hõõrdejõud. Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus
EA 12.2.4.2. Keermesliitega pingutatud hülss Hülss on surutud keermesliite abil (Joon. 12.15). Temperatuuri tõusu T toimel hülss ja polt mõlemad pikenevad ning eelpingele lisaks tekivad termopinged. PROBLEEM: Arvutada on vaja poldi ja hülsi sisejõud sõltuvalt mutri pöörete arvust Poldis ja hülsis (Joon.12.15) mõjuvad vaid pikijõud N: · sisejõudude määramiseks tehakse lõige ja koostatakse lõike tasakaaluvõrrandid; · tasakaaluvõrrandeid on üks, tundmatuid on kaks: NP (poldi tõmbejõud) ja NH (hülsi survejõud); · see on staatikaga
pindala järgi. Nt Aa >= 40 mm^2 (polt M10) 36. Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? 64. 37. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas teostatakse lõtkuta poltliite tugevusarvutust. 65. 38. Teha skitse põikjuõga koormatud keermesliite lukustuselementidest. 66. 39. Kuidas sõltub poldi jäikus poldi pikkusest? Kirjeldada kuidas poldi jäikus ja ühendatavate detailide jäikus mõjutavad poldi pikisisejõu juurdekasu poldis (valem koos seletusega). 67. 68. 69. 70. 71. osa 4. Ainesliited (keevis-, joot- ja liimliited) 1. Mida nimetatakse keevisliiteks? Millised on keevisliite saamise meetodid ja keevitustemperatuuri allikad? 72. KEEVISLIIDE = kinnisliide kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel. 73. Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel: 74. 1. Gaasileek kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu;
mutrit või seaduvaid seibe (b). a) b) 11. Eelpingestatud keermesliide Loe läbi ka 2.3.3.1 Konspektist! Soovides liites piisavat tihedust, ei tohi eelpingutusjõud olla 0. Enne mutri pingutamist on liide koormusvaba, peale pingutamist jõuga F1 aga polt pikenenud ja äärik lühenenud.Välisjõu F0 rakendumisel venib polt pikemaks. Jõud poldis Fp peab tasakaalustama välisjõu F0 ja eelpingutusjõu jäägi detailis Fc : Fp = F0 + Fc Eelpingestusjõu kontrollimiseks tuleb mõõta poldi pikenemist. Mugavaim on kasutada eriseibe. Eelpingutusjõu kontrolli vahendid: 12. Keermesliidete iselahtituleku vältimine Vibratsioonide korral ei piisa keerme isepidurdavusest, et vältida liite lahtitulekut. Sel puhul kasutatakse keermete lukustamist. 13. Elastsete vaherõngastega liide
Juhul kui kasutatakse lõikamise teel keermestatud mittestandardse keermega polte, keermelatte v.m.s, tuleb arvutusliku tõmbekandevõime väärtust vähendada teguriga 0.85. Kontrollida tuleb ka poldipea või mutri läbistantsimist: 0.6 d m t fu Fp.Rd = M2 dm - mutri keskmine läbimõõt t - terasplaadi paksus Poldi pingutusmomendile (väändemomendile) vastav pikijõud poldis normaalkeerme puhul: T N= 0,2 d d - keermestatud osa välisläbimõõt T - väändemoment 10.4 Tõmbe- ja lõikejõuga üheaegselt koormatud poldi kandevõime Fv ,Ed Ft ,Ed + 1 .0 Fv,Rd 1.4Ft ,Rd TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 57/79 Georg Kodi
Kuna d arv d 1 , siis liite tugevusarvutusel võib lähtuda läbimõõdust d1. F Ilma eelpingeta polti arvutatakse ainult tõmbele T F 4F A . A d12 Eelpingestatud poldis tekib nii tõmme kui ka vääne. Siis on arvutusvalem 2 2 4F 16T 2 3 2 2 3 3 , A (suurendatud)
annaabi.ee 
