Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"polügraafia" - 7 õppematerjali

Venemaa ja USA
3
doc

Venemaa ja USA

Rasketööstus arenes kiiresti ning kiiresti arenes raudtee ehitus ning raudteevõrk. 1914 Venemaal 150000 km raudteed. Kergetööstus arenes märksa aeglasemalt. Tundus, et Venemaa majanduses oli kõik korras, aga: * 85% majandusest kuulus väliskapitalile (tohutu turg; odav tööjõud); * äärmine kontsentreeritus. Tööstuskeskused: 1) Moskva ja lähiümbrus u. 50 km ulatuses ­ tekstiilitööstus. Vene kapitalil põhinev. 2) Peterburg ­ masinaehitus, elektroonika, polügraafia ja keemiatööstus. Ka Riia ja Tallinn kuulusid siia. Saksa ja Prantsuse ettevõtjad. Suhteliselt hästi arenenud. 3) Ukraina. Kivisüsi ja metallurgia. Prantsusmaa ja Belgia kapital. 4) Bakuu. Naftatööstus. Inglise kapital. Ülejäänu arenes põllumajanduslikult. Elatustase tööstuspiirkondades tõusis, mujal oli madal. 1900 kehtestati viinamonopol. Täiesti tavalised olid näljahädad. 1901 suri nälga 1,5 miljonit inimest. Iga 5 aasta tagant suuremad näljahädad

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
Trükitehnoloogia areng - referaat
10
docx

Trükitehnoloogia areng - referaat

html http://www.prepressure.com/images/printing-history-gutenberg-printing-press.jpg ) Revulutsioon peale Gutenbergi trükipressi leiutamist 4 Joonis 1 (Joonise allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_printing#mediaviewer/File:European_Output_of_Pri nted_Books_ca._1450%E2%80%931800.png) Aastaks 1480 oli 30 aasta jooksul tekkinud juba ainuüksi Saksamaal 110 trükikoda. Seega võime lugeda trühitehnoloogia ehk polügraafia alguseks Gutenbergi leiutist 1450 aastal. Aatatel 1450-1800 on trükitehnoloogia arengus olnud suur tootlikkuse kasv, mis lõi eelduse ka edaspidiseks arenguks selles vallas. Sajandite lõikest 15-18. saj.-l on näha igal sajandil trükiste arvu kahekordistumist Euroopas (joonis 1). Suurim hüpe toimus 15. ja 16. saj. vahel. 15. sajandil sai puuplaadi kõrval tähtsaks trükiplaadi vormiks ka terasplaat (teras,vask,messing), millesse saab

Tehnoloogia → Trükitehnoloogia
17 allalaadimist
Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940 - 1944
9
doc

Kirjastustegevus ja raamatulevi Eestis aastail 1940 - 1944

Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile. 1940.aasta novembril nimetati Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi polügraafiatööstuse osakond Polügraafiatööstuse peavalitsuseks. Peavalitsus planeeris trükiettevõtete tööd, valis neile kadrit, korraldas finantseerimist, varustamist ja turustamist. Trükikodade arvu vähendati seoses trükinduse reorganiseerimisega suurtööstuseks, mis oligi nõukogude võimu peamine eesmärk polügraafia ümberkorraldamisel. Raamatukaubanduse reorganiseerimine. Kogu raamatualal ilmnenud tsentraliseerimisdendents andis end kaubanduses tunda poodide arvu vähenemise, nende liitmise ja sulgemisega. ,,Raamatukaubanduse sisekorrat ja abinõudest selle parandamiseks" öeldi, et hästikorraldatud raamatukaubandus on osaparteilisest ja üldriiklikust tööst töötajate kommunistlikul kasvatamisel. Seetõttu pöörati ka raamatukaubanduse arengule suurt tähelepanu ning

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
Sõnavara EKSAM
9
doc

Sõnavara EKSAM

Adj: arg, armas, kaunis, viisakas, kehv Verb: kiusama, sallima Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali ­ tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Seejuures võib ta päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist)

Eesti keel → Eesti keel
70 allalaadimist
Geograafia eksam
28
odt

Geograafia eksam

Kaartide koostamine ja toimetamine vaatleb kaardioriginaalide koostamise tehnoloogia meetodeid. Kaartide vormistamine vaatleb kujutusvahendeid, mida kasutatakse kaartide valmistamisel, aga ka originaalkaardi ettevalmistamist trükitehniliseks paljundamiseks. See osa põhineb värviteadusel, graafikal, sh arvutigraafikal, ja fototehnikalviimastel aastatel tormiliselt arenenud GIS-l Kaartide kirjastamine vaatleb kaartide paljundamise metoodikat ja tehnoloogiat. See alaliik kuulub polügraafia valdkonda. Kartomeetria uurib geograafiliste objektide pikkuse, pindala, koordinaatide ja mahu mõõtmist geograafilistel kaartidel. Kartograafiaga haakub ka viimastel aastakümnetel kiirelt arenenud geograafilise informatsioonisüsteemiga (GIS) Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab, kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad. -Maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

Alguses oli dekoratiiv.Üks inimene sööb aastas 120 kg kartulit. Eestisse jõudis 1740-1760a.Algul levis aeglaselt.Kartul ületab kasutamise mitme-külgsuse poolest pea kõiki põllumajkultuure.Tärklis moodustab um 17%, sisaldab suhkruid, vitamiine. Tärklis on väärtuslike dieetiliste, energeetiliste ja tehnoloogiliste omadustega.Inimtoiduna on kartul II leib. Kasut toiduaine-, kondiitri, liha-piima,far-maatsia, keemia,parfümeeria,tekstiili,jalatsi,polügraafia ja tuletikutööstuses. Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g.

Botaanika → Taimekasvatus
232 allalaadimist
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

kasutada toiduks. Alguses oli dekoratiiv.Üks inimene sööb aastas 120 kg kartulit. Eestisse jõudis 1740-1760a.Algul levis aeglaselt.Kartul ületab kasutamise mitme- külgsuse poolest pea kõiki põllumajkultuure.Tärklis moodustab um 17%, sisaldab suhkruid, vitamiine. Tärklis on väärtuslike dieetiliste, energeetiliste ja tehnoloogiliste omadustega.Inimtoiduna on kartul II leib. Kasut toiduaine-, kondiitri, liha-piima,far- maatsia, keemia,parfümeeria,tekstiili,jalatsi,polügraafia ja tuletikutööstuses. Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g

Varia → Kategoriseerimata
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun