Isikukultuseks peetakse ükikisiku, tavaliselt juhi, pimedat austamist ning tema võimete ja teenete ülistamist. Minu arvates pole tänases Eesti Vabariigis isikukultust, küll on aga rahakultus. Raha tähtsus suureneb pidevalt ning suurema rahakoti nimel kasutatakse ebaausaid võtteid ja loobutakse peredest. Oo, raha, mida küll Sinu eest ei saa Kui tahan, siis kulda ja karda toon koju Osta võin omale nii taeva kui maa Rahata pole meil elu, mu poju Oo, raha, Sind pole kunagi liiga palju Sind aina tengelpungi juurde laon Sa seisad kindlalt mu arvel kui kalju Jääd mu lastele, kui mina kord kaon Tõesta iga Smuuli aforismi elust võetud näidete abil. Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. Hädas olev inimene unustab ära oma patud ja mõtleb korduvalt, et millega see kõik ära on teenitud
isailves ja aasta vanemad õed-vennad (esineb vastuolulisi väiteid). · Pole teada ilvesepoegade iseseisvumise vanus ehk emast sõltumise perioodi pikkus (väited kõiguvad poolest kahe aastani). 4 Luuletus Ilvesest ILVES VAATAB PILVI Ilves vaatab pilvi ava-, kinnisilmi, püüab pilvist pilti, pojast vaatab filmi. Võeti ära noorim, ilves - ema aare, rõõmustamaks lapsi teisest ilmakaarest, viidi väike poju võõrastele kaeda, teise taeva alla, teise loomaaeda. 5 Kasutatud kirjandus: 1. http://bio.edu.ee/loomad/ 2. http://my.tele2.ee/ilvi/ 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ilves 4. http://www.loodusajakiri.ee/vana-loodus/arhiiv/dets97/ilves 6 7
raugaks järjest teravamalt esiletungiva omapärasusega, mis maailmaga kokkupuute mõjul kaotas kõik pehmed jooned sama seadus tegutses nüüd ja tulevikus ka perekonnas, mille üle ta oli valvanud nagu ema. Endaunustuse, kire ja armastuse vaistud, mis olid peitunud puude alla, kaugele oma armutu vaenlase omandusmeele usaldusmeeste eest, pidasid salajast pidu. ,,Kas ploomidel on jalad, memm?" ,,Ei, poju." ,,Siis ma neelasin kindlasti praegu jämeda teo alla." Inimene arvab, et ta elust on jagu saanud, kuid elu lipsab ta selja taha, haarab tal kuklast kinni, paiskab teda siia ja sinna ja pigistab tal siis veel hingegi seest! Iialgi pole inimesel küllalt! Ma ei imestaks, kui isegi see veel midagi tahaks, kes juba teise jalaga hauas on! Mida tahtsid Forsyte'id omada? Soames Forsyte tahtis omada Irene'i. Kuigi nad olid juba ammu abielus, ei olnud Irene
Hinnanguteljel asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid. 1. Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna. Eesti keeles on selleks harilikult ke- võikene-tuletis, nt lonksuke(ne) vrd lonks, hiireke(ne) vrd hiir, tütreke(ne) vrd tütar, Jaanike(ne) vrd Jaan. Rohkesti on ka u-deminutiive:poisu, poju, Jaanu (< Jaan), Riku (< Richard), kutsu, notsu, lastekeelsed kätu, kroku, lutu, potu, kõtu, punnu. Seejuures lisab hellust veel palatalisatsioon. 2. Augmentatiiv ehk suurendussõna on eelmise vastandina suurendava tähendusega sõna (omaduse määr on üle keskmise). Iseloomulikke eesti augmentatiiviliiteid on -kas: jumikas, jurakas, jõmakas, kolakas, kõmakas, käntsakas, pirakas. Augmentatiivsust on juba tuletustüves, liide toonitab seda veelgi. 3
Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema!
tavapärase jalad-harkis-ees sulpsatusega, vaid hoopis sujuvalt laugja kiiluveega, kui ta pinda puudutas, lestad tihedalt voolujoones vastu keha. Ja kui lauglend sai otsa luite kohal ning ta maanduski ette- sirutatud jalu, tatsudes liival hoogu maha, olid ta vanemad ikkagi nõutud. "Miks, Jon, mis mõtet sel on?" küsis ta ema. "On's sul nii raske olla nagu kõik teised parveliikmed? Las lasevad madalat liugu pelikanid ja albatrossid, - see nende amet. Ja miks sa ei söö, poju? Sinust on jäänud ainult luud ja suled!" "Köömes, memm, traani pole mul tarviski! Tahaksin kangesti teada, mida ma suudan õhus teha ja mida ei suuda - muud ma ei igatsegi. Lendan endale asjad klaariks." "Kuula nüüd, Jonathan!" lausus üpris leebelt ta isa. "Talv pole kaugel, paate jääb vahemaks, kalad kolivad sügavamale. Kui sa just kangesti uurida ihkad, siis uuri saaki: mõtle, kuidas leida priskemat loomust.
tähendusvarjundi, stiilivärvingu ning kontekstisobivuse poolest. Sünonüümkond • Sünonüümkonnas on üks dominant ehk peasõna, mis on kõige harilikum ja stiililt neutraalne • Muud sõnad on enamasti mingi stiilivärvinguga. • Sünonüümkonnad on avatud read, neid saab vajadusel täiendada. Näide sünonüümkonnast (“Sünonüümisõnastik”) • POISS, poeglaps, poisslaps, poisu, poja, poju, mehehakatis, väikemees, poisterahvas kõnek, poisinaaskel, poisinaga, nagamann, poisikonn, poisihakatis, jõmpsikas, poisijõmpsikas, poisike, poisijõnglane, poisiklunn, poisiklutt, poisinaakmann, poisipõnn, poisijõmm, naakmann, poisipõngerjas, junts, jüts, juntsu, klutt, klunn, jõmps, jõngermann, jõss 'tüse poisijõmpsikas', poisinolk, poissinimene nalj, jumbu, tsura murd; üleannetu poiss: poisikrants, poisikratt, poisimait, poisinatt, poisivemmal, poisirajakas
alatusega, et juba üksnes sellest oleks jätkunud, et halastajat samaariameest tagasi tõrjuda. Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis veelgi südantlõhestavama häälega: «Juua!» Kõik plahvatasid naerma. «Säh, joo!» karjus Robin Poussepain ja viskas talle näkku rentslis vedelnud käsna. «Säh, vastik kurt! Teen sulle välja!» Keegi naine virutas talle kiviga pähe: «Et sa meid öösel oma neetud kellaga enam üles ei ajaks!» «Noh, poju!» kriiskas üks jalutu ja püüdis teda oma karguga tabada. «Kas sa oma kirikutornist meid ikka veel nõiduda mõtled?» «Säh, joo sellest topsist!» hüüdis üks mees ja lennutas talle katkise kruusi vastu rindu. «Läksid mu naisest ainult mööda, kui ta last kandis, ja kohe sündis tal kahe peaga laps!» «Ja minu kassil sündis kuue käpaga poeg!» kirus üks vanamoor ja viskas teda katusekiviga. «Juua!» hüüdis Quasimodo hingeldades kolmat korda.
annaabi.ee 
