Miks see on moraalselt taunitav? Mina arvan, et on ebamoraalne usulistel põhjustel minna inimõiguste ja vabaduste kallale. Üheks heaks näiteks on poisslaste ümberlõikamine, mis on traditsiooniline mitmetes religioonides(islam, judaism, tatarlased). Judaismis lõigatakse poisid ümber kaheksa päeva pärast tema sündi. Imikud puutuvad juba veidi rohkem kui nädala vanuselt kokku ebamoraalse ja inimõigusi piirava käitumisega. Pojmani kirjeldatud Jumaliku käsu teooria kohaselt ei ole sellises rituaalis aga midagi halba ega ebamoraalset. Nimetatud teooria ütleb, et kõik on õige, mida jumal on käskinud. Minu hinnangu kohaselt on ümberlõikused vaatamata Jumala tahtele taunitavad. Esimene probleem on see, et inimene ei saa kontrollida seda, mida tema kehaga tehakse. Kaheksa päeva vanune laps ei oska lõikusest keelduda. Vanemad võivad lasta seda muidugi heast tahtest teha, kuid tegelikult on
rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa
ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa
Väärtuste objektiivsus vs. subjektiivsus · Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). · Euthyphroni dilemma: kas jumal armastab head, sest see on hea, või hea on seetõttu hea, et jumal seda armastab? Mis on väärtuste aluseks? · Huvid? · Soovid/eelistused? (Subjektivistlik) · Vajadused? (Objektivistlik?) Pojmani terminid: intrinsikalism vs mitteintrinsikalism · Kas seesmised väärtused on olemas (objektiivselt)? · Intrinsikalisti arvates on, mitteintrinsikalisti arvates mitte. · Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme need lihtsalt välja (nt J.-P.Sartre). Intrinsikalism Pojmani järgi: · Intrinsikalist arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mille me paratamatult valime, seda ei saa vältida
to have a tunnel leading to school dug under a road. Rather, such rules merely express a policy towards children 3.Eetiliselt keerulised olukorrad ja õiged otsused: Moraali funktsioonid: a) aitab hoida ühiskonda koos; b) vähendada inimkonna kannatusi; c) aitab kaasa inimkonna õitsengule; d) lahendada huvikonflikte õiglasel ja kindlal viisil; e) jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd. (Pojmani järgi) Ethical Justification Model (Kitchener). Eetilise põhjenduse mudel viitab sellele, et moraalsed arutlused ja tegevused toimuvad kahel tasandil: intuitiivsel ja kriitilisel-hinnangulisel tasandil. Intuitiivne tasand viitab üksikisikute "kohesele, eel reflektiivsele reageerimisele enamusele eetilistele olukordadele". Sellel tasandil sõnastatakse eetiliste tegevuste alus. Eetilise arutluse kriitilise hinnangulise taseme
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism
annaabi.ee 
