eesmärk on ohver välja vihastada, ning seejärel kutsuda ta endaga kaasa "oma vanemate juurde". Autori Mehis Heinsaare lühifilm algab vanahärra rutiiniga - ta käib kell 9 hommikuti pargipingil istumas ja linnulaulu kuulamas, ülikond seljas ja kaabu peas. Ühel hommikul tuleb vanahärra istumist rikkuma noor koolipoiss nimega van Lindeber. Poiss käitub härraga väga ebaviisakalt, püüdes niiviisi ta tähelepanu võita. Ärritunud vanahärra soovib poisi vanematega kohtuda, millega poisiklutt koheselt nõustub. Poiss juhatab vanamehe oma korterisse. Kui vanamees korteriukse avab, ootab teda ees hoopis midagi eriskummalist. Film on minu arvates reaalsuses toimuvaga ümber pööratud. Me ei kuule päriselt sellistest juhtumitest, kus mõni laps on ära röövinud täiskasvanud inimese, kuid oleme meedias palju kuulnud sellest, kuidas on röövitud lapsi avalikus kohas. Hiljem on välja tulnud, et röövimise taga on olnud mõni pedofiil. Näiteks juhtum Soomes 2012.
elama minna, et leida parem töökoht ja leida lapsele paremad väljavaated. Mõne aja pärast kolitigi suurlinna, osteti sinna väike ja hubane korter, kus lapsel oleks hea elada. Lõpuks oli suurpäev käes. Poisslaps sündis täiesti terve ja tugevana, ainult üks asi oli imelik, nimelt ei nutnud laps sünnitusel nagu kombeks vaid vaatas ainult mõtliku näoga ringi. Tema silmadest võis lugeda nagu oleks ta kuskil võõras kohas. Esialgu ei pööratud sellele suurt tähelepanu. Poisiklutt kasvas ja kasvas, kuni oli käes esimeste sõnade aeg. Kui tavaliselt on lapse esimesteks sõnadeks emme või issi, siis selle lapse esimesteks sõnadeks olid: vale linn. Vanemad ei osanud selle peale midagi kosta, ainult vahtisid suud ammuli. Kui poiss oli juba nooruki eas siis oli näha, et ta ei sobi sellisesse linnaühiskonda, teda huvitas oma talu ja oma loomad, mida linnas on raske pidada. Tema sünnipäeva kingisooviks oli näiteks lehm
POISI UNISTUS OLI NÄHA OMA ELUS ÜKSKORD JÕULUVANA. PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS! TULID SOOJA LEIBA OSTMA TÄNASEKS PIDUPÄEVAS VÕI? MADIS (KASPAR/ELERI): TULIN JAH, AGA MIS PIDUPÄEV SEE IKKA ON. PAGAR (TRIINU): TÄNA TULEB JÕULUVANA JA TOOB KINGITUSI JU ! JUTUSTAJA (ELERI) : SEL HETKEL, AGA POISS VAIKIS. MADIS ANDIS PAGARILE ÜHE KULDMÜNDI JA VASTU SAI SOOJA LEIVAPÄTSI. SIIS HAKKAS MADIS SAMMUMA PUUSEPA POOLE, ET ISA KIRVES TAGASI KOJU VIIA. PUUSEPP (TRIINU): TERVIST POISIKLUTT HÄID JÕULE SULLE! MADIS (KASPAR/ELERI): TEILE KA, TULIN KIRVEST VÕTMA MIS ISA SINU JUURDE JÄTTIS. PUUSEPP (TRIINU): AA.. SEE ON MUL SIIN KUSAGIL, NÄE LEIDSINGI. MADIS (KASPAR/ELERI): AITÄH! PUUSEPP (TRIINU): ILUSAID JÕULE SULLE JA SINU PERELE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS HAKKAS NUKRALT KODU POOLE RUTTAMA, SEST ÕUES OLI VÄGA KÜLM, KUID SIIS KUULIS POISS KULJUSTE HELINAT MIS KOSTIS JUSTKUI TEMA PEAKOHALT. TA SILMAS SAANI MIS TEMA POOLE ÕHUS LENDAS, SEE OLI JÕULUVANA
Caulfield on tema nimi ja ta pole sugugi lihtne karakter selles loos. Noormees on eluga pahuksis ja on juba mitmest koolist välja visatud. Teos algab sellega, kuidas poiss on haiglas ning hakkab jutustama oma lugu. Autorile meeldib väga lapseiga, mis tänapäeval kipub lühikeseks jääma. Ta idealiseerib oma tegelaskuju Holdeni lapsikut käitumist. Romaani alguses, kui poiss on haigla voodis, ütleb ta, et on seitsmeteist aastane, aga käitub vahel nagu kaheteist või kolmeteist aastane poisiklutt. Holden ei taha õppida ja ta on seetõttu mitmest koolist välja heidetud. Talle ei meeldi koolis. Pencey kooli puhul toob ta välja kindlad põhjused. Tema arvates valitseb seal koolis teesklus ja alatus. Alatuks peab ta kooli salaühinguid, kuhu ta isegi kuulus. Ühingut halvustab ta seetõttu, et sinna ei võetud poisse, kellel olid vistrikud näos. Oma lihtsameelsuses arvab ta, et igalpool mujal on parem, kuna nii pääseb ta eemale koolist, vanematest ja oma probleemidest
Kohati tüdimust tekitav, kuid samas ikka ja alati uus ja huvitav tänu intriigidele, armastusele, sõprusele ja muule. Lisaks sain aimu nukunäitleja ja nuku vahelisest sidemest. Õige nukunäitleja on võimeline iga nuku elama panema. Lavastuses oli kasutatud nukke erinevatest etendustest, mida Helle lavastanud oli-Koit ja Hämarik, Jänes, Krokodill, kuri Hunt ja teised. Helle kehastas mitut erinevat rolli ning suutis igat neist mängida usutavalt olgu see siis külamutt, poisiklutt, noor neiu või hoopis lits. Minu jaoks oli see hämmastav, kuidas üks näitleja oma jõu ja karismaga nii lühikese ajaga nii palju erinevaid emotsioone vaatajas tekitas. Ta oli tohutult avatud ning tutvustas meile oma elu, ka kõige intiimsemaid hetki. Saime aimu tema hirmudest ja läbielamistest, millest ilmselt kõige rohkem mõju avaldas Helle isa surm. Etenduse alguses rääkis näitleja muinasjutu Krokodillist ja kurjast Hundist, kes
tundma elu tumedamat poolt Johann Wolfgang Goethe Väike Andrus põrnitseb põlevate silmadega laual lebavat rahakotti. Poiss ise on haritud, hästi kasvatatud ning pärit rikkast perest. Tal pole kunagi rahapuudust vanemad hoolitsevad igakuise taskuraha eest ja vajaduse korral täidavad kõik ta soovid. Ometigi on poisiklutt suure dilemma ees: kas kulutada raha maiustuste peale ja peita pruunist nahast rahakott igaveseks või anda teada pangakaardi peal kirjas olevale inimesele leitud rahakotist? Iga inimene peab siseheitlust hea ja kurja vahel. Julgen väita, et meie emakese maa peal pole ühtegi inimest, kes oleks üdini hea ning poleks kunagi halvale teele sattunud. Inimene on loomult mõtlev organism ning juba mõttemaailmas peetakse suuri lahinguid:
öelnud, et ta olevat Niklasele 100 marka andnud selle eest. Niklas avastas, et tal ei ole enam piipari ja et see on kas ära varastatud või ära kaotatud, aga Niklas kaldus arvama, et ikka Karl kindlalt jälle võttis midagi. Operaatorikeskusest helistatati, et keegi tahtis piipari numbrit kasutusele võttaning selleks oli Karl, kes tahtis jälle Niklast süüdi lavastada. Sellepeale arvas ning ka uskus Thomas ,et Karl valetab, kuna Karl on valelik poisiklutt ning jäi endale kindlaks. Järgmisel päeval helistas Rocky, Karli sõber. Ta ütles, et ta on Niklase piiparit näinud ning kutsus Niklase tiigi juurde. Niklas läks, siis sinna tiigi äärde. Tiigi ääres olid Rocky ja Karl. Karl trampis Niklase piipari puruks ning lõi Niklast vastu kukalt nii, et Niklas kukkus ja kaotas hetkeks teadvuse. Karl oli läinud liiale ja isegi Rocky üritas teda takistada, aga seejärel nad kihutasid ratastega
asjadega ning Nirksilm ja Dill jäävad kahekesi. Jemi ja Nirksilma ühendab veel see, et nende ema on surnud ja see on neile traumeeriv, eriti kui proua Dubois neile sel teemal nähvab. See on teema, millest nad ei taha isegi oma isaga rääkida, sest nad ei taha, et isal oleks sama kurb ja valus kui neil. Nende ema lisamine lavastusse lõi lastele lisaks veel ühe psühholoogise taseme, millega loodi lapsepõlve maailma lõbususele ka tõsisem külg. Jem on jalgrattaga poisiklutt, kellel on seljas hallikas karumõmmiga kampsun, pruunid ruudulised kolmveerandpüksid, valged põlvikud ja poolde säärde nööritud saapad. Jemi kehastab Andres Mähar, kes on tabavalt üle võtnud uhke suure venna rolli. Jem peab ennast vanemaks, kui ta tegelikult on ja leiab, et peab oma õeraasu piisaval määral kiusama, norima ja kaitsma. Ta on omamoodi vahelüli laste ja täiskasvanute vahel, sest ta
• Muud sõnad on enamasti mingi stiilivärvinguga. • Sünonüümkonnad on avatud read, neid saab vajadusel täiendada. Näide sünonüümkonnast (“Sünonüümisõnastik”) • POISS, poeglaps, poisslaps, poisu, poja, poju, mehehakatis, väikemees, poisterahvas kõnek, poisinaaskel, poisinaga, nagamann, poisikonn, poisihakatis, jõmpsikas, poisijõmpsikas, poisike, poisijõnglane, poisiklunn, poisiklutt, poisinaakmann, poisipõnn, poisijõmm, naakmann, poisipõngerjas, junts, jüts, juntsu, klutt, klunn, jõmps, jõngermann, jõss 'tüse poisijõmpsikas', poisinolk, poissinimene nalj, jumbu, tsura murd; üleannetu poiss: poisikrants, poisikratt, poisimait, poisinatt, poisivemmal, poisirajakas Täis- ja osasünonüümia • Täissünonüümia eeldab, et vastavaid sõnu saab üksteisega asendada kõikides olukordades ja kontekstides.
On omadussõnu, millel morfoloogilised vormid puuduvad. Need sõnad, väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühildu oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. 1.Omastavapärased sõnakujud, millel (samas tähenduses) muud käändevormid puuduvad, nt prantsuse (kirjandus), katoliku (usk), kulla (mees), paganama (poisiklutt). 2. Liitsõnapärased sõnakujud, mille viimane osis on osastavakujuline -karva, -laadi, -ohtu, -verd, -võitu, -värki, kuid millel liitsõnana teised käändevormid puuduvad, nt tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted). 3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4
annaabi.ee 
