on paigake põrgus. ja tugevam terasest. Kukun viljaks valmimata (,,Jumalate hämaruses" (luuletus ,,Fööniks"-näeb mahajäetuse meeleheide ja ette enda tuhast tõusmist. ja mu laul jääb salmimata, lootusetus) Kirjutatud enne arreteerimist 1945) igavesti salmimata laul mu lõikuskuust. (,,Pohmeluslikke mõlgutusi" aimab ette oma traagilist elukäiku)
Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik". 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev". Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat- ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust.
Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakeskene, sünge, meeleheitlik, vähe illusioone, palju viirastusi, surma, luukeresid, palju boheemlikust. Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria- väljatõugatud inimesed, üle haudade- mõtleb neile, kes on maetud, oli sügis- kõrtsist tulek , laip rannal-raibe, vabanemine- surm Kohtupäev- minakesksus ja grotesksus väheneb, usub uuestisündi, ajakriitiline luule, iroonia. Luuletsüklid ,,Dies irae" (34)- vihapäev, pikim luuletus, fasismi vastane. ,,Jumalate hämaras"; ,,poeet" - lõpp optimistlik; ,,jõuluöö"; ,,eleegia"-kurblaul; ,,sügise laul"- lihtne olupilt; ,,fööniks"-
aastal. 7. Varasem luule helgetoonilisem ja romantiline „Simmanil“ 8. Luulekogud: „Palavik“ 1934 "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel – (närviline, sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“, „Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9
Tühjas pargis tummalt seisid puud. Olid kõledad kui roiskund luud. Lehte liuglevat veel nägin uttu, Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu, Mutta kontsaga ja nutsin siis, Nutsin, kuni politsei mu viis … 7. Kinnisvormid „Vana sepp“ – sonett 14 värsirida 4-4-3-3 11 silpi reas 8. Graafilised võtted ja iseärasused Graafilised võtted puuduvad. Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda. Tsükli „Pohmeluslikke mõlgutusi“ esimene osa on Ruja laulu „Ah, ma teadsin …“ sõnadeks. 9.Minu arvamus See luulekogu erineb luulekogudest, mida ma varem lugenud olen. Alguses oli raske luuletusi mõista, sest kasutatud oli sõnu, millest ma aru ei saanud. Samuti oli mainitud erinevaid ajaloolisi ning mütoloogilisi tegelasi (nt. Caracalla, Meduusa, Lethe), kellest mul enne aimu polnud. Lisaks sellele arvan, et luulekogu mõistmiseks peaks olema rohkem kursis sellega, mis toimus nendel aastatel kui
On trots ühiskonna ja enda vastu. Elamustena toonitatakse viha, kurjust, õelust , hirmu, õudu, ahistust, võikust ja ka jälkust. Talvik kaasas oma palavikuluulesse ka ekspressionistlikke kujundeid, mis annavad lugejale edasi eluängi, mille põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine. Kõik suur ja tähtis jääb inimesele kättesaamatuks. Sellele on iseloomulikud ka luuletuste pealkirjad. Näiteks ,,Pohmeluslikke mõlgutusi", ,,Laip rannal", ,,Paaria", ,,Taud", ,,Rabas", ,,Ikalduse aasta", ,,Pohmelus", ,,Blasfeemiline ballaad" ja ,,Üle haudade". Need mõjuvad rusuvalt, meeleheitliku appikarjena, mis on rõhuv ja täis ängi, ilma vähimagi lootuseta [2]. 3. Hilisem looming ,,Kohtupäev" Heiti Talviku teine luulekogu kannab nime ,,Kohtupäev". See anti välja 1937. aastal. Tema esimene teos peegeldas kaost ja selginemist üksikinimeses. Sama teeb ka
kõne lüürilise mina nimel- Eleegia, Külm skelett, Elav laip, Kooljaist nagisev trepp, Paaria (alamas ühikonnaklassis isik) Mind kurnavad pahed, laostand ajad karmid, bordelle põrgu jäänd mu viimne veering. Mu palet moonutavad ... ja kaela kuritõve tätoveering Üle haudade, Oli sügis, Pohmeluslikke mõlgutusi, Vabanemine 1937 "Kohtupäev" luule suunatud väljapoole. Põhitähelepanu on inimese ja ühiskonna vahelisel vastuolul. Püüab näidata, kui raske on isiksusel süsteemiraamides olla. Irooniat ja huumorit on vähem. Toonitab korduvalt, et inimesed peavad rohkem mõtlema humanistlikele väärtustele. On näha, et ligimesearmastus on suuresti kasvanud tunneb kaasa elule jalgu jäänud inimestele
Dekadentlik luuletaja- või kunstnikutüüp on haiglane, mandunud, paheline. Kogu "Palavik" trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Selles leiduv luule on üldiselt sümbolistlik, aga ekspressionismile iseloomulike kujunditega, mida pole küll ajaluulele iseloomulikult kuhjatud. Seda on nimetatud ka laibaluuleks ja on ilmseid sarnasusi Baudelaire'i loominguga. Pealkirjad on kõnekad: ,,Paaria", ,,Pohmeluslikke mõlgutusi" jt. Kujunditega antakse edasi inimese võimetusetunnet midagi otsustada, kõik suur jääb kättesaamatuks ja inimene otsib ise kannatusi, et jõuda tõe ja sisemise vabaduseni. Väljendub boheemlik ja tundliku kunstnikunatuur. 1934. aasta Loomingus ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega. Samal aastal on kirjutatud "Jumalate hämaras" (ilmus samuti Loomingus). 1937. aastal ilmus luulekogu "Kohtupäev"
seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised , romantilised ("Simmanil"). Esikkogu "Palavik"1934. Sai mõjutusi sümbolismist ja ekspressionismist. Mässumeelsus, süngus, illusioonide puudumine,surm tõved ,palavikuviirastused , dekadentlikud nägemused (tähendab langust ja kultuuri allakäiku). Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele , hingelisele kaosele. ("Paaria", "Pohmeluslikke mõlgutusi")."Laip rannal" ,"Vabanemine"). Haiguskujunditega annab luuletaja võimendatult edasi inimese eluängi,mille sügavamaks põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine.Talviku inimene luules otsib ise hädasi, kannatusi , sest aimab,et nii on võimalik avardada eluvaadet , puhastada hinge , jõuda tõe ja sisemise vabaduseni. ("Vabanemine"). Kogu peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses
annaabi.ee 
