Kehasisese viljastamise korral areneb loode emaslooma kehas või väljaspool seda munas. Muna iseloomustus Roomakatel on nahkne kest va krokodillid ja kilpkonnad , lindudel lubiainest koor Mõlemad mjnevad maismaale Rästik ei mune. Keedetud muna keerleb, toores ei keerle Suurim muna on jaanalinnu - 1,5 kg ja umbes 15 cm pikk. Munade värvus on kaitse värvuseks. Roomajad enamasti mune ei hau, linnud aga hakkavad peale munemist hauduma istub pesale ning soojeneb oma kehaga Imetajad on poegijad ehk sünnitajad Viljastnanud munarakk areneb emakas. Loode saab toitu platsenta kaudu Loodet ühendab platsentaga nabaväät Platsenta ülesanded: Loode saab emalt Toitaineid ja hapnikku Ning vabaneb jääkainetest Imetajate erandid Sipelgasiil ja nokkloom munevad Kukkurloomadel pole platsentat. Tiinuseaeg Hamster 12 päeva Küülik, känguru
Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid. Sigimine Lahksugulised viljastumine on kehasisene. Sigimisperioodil on maismaal. Munad muneb emasloom sooja kohta. päikesesoojus haub pojad välja. Arenemine Moondeta areng Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Eesti roomajad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kilpkonnad.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/vaskuss_liina.jpg http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/images/kivisisalik.jpg http://www.looduspilt.ee/loodusope/static/img/roomajad_250x250.jpg http://static.epl.ee/pildid/2007/normal/117361.jpg
TOITUMINE Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid SIGIMINE JA ARENG Lahksugulised Viljastumine on neil kehasisene Nad munevad veekindla nahk- või lubikestaga muna Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt rästik). Nende munad jäävad emaslooma Järglased tulevad ilmale enamasti kuival maal ning on oma vanemate vähendatud koopiad KASUTATUD MATERJALID http://www.hot.ee/loomademaailm/index.html http://www.hot.ee/loomademaailm/rastik.html http://sunsite.eenet.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm S. Saarniit 2001
Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas
Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid. Kuidas roomajad sigivad ja arenevad? Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. EESTI ROOMAJAD Eestis elab 5 liiki roomajaid. Nad kõik kuuluvad soomuseliste seltsi 4. Sugukonda. Arusisalik on 10…16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis
See liik võib kasvada kuni 2,4 meetri pikkuseks ja 72 kg raskuseks. Kõik ingelhaid on põhjalähedase eluviisiga. Ingelhaide toiduks on enamasti väikesed põhjakalad ja selgrootud. Kõik ingelhaid on munastpoegijad. Näiteks euroopa ingelhai toob ilmale kuni 25 umbes 30 cm pikku. Paljunemine Haid paljunevad kalade kohta küllaltki omapäraselt enamik haisid on munastpoegijad või poegijad. Vaid üksikud haid munevad oma munad veekogu põhjale.. Enamikel kaladel on väline viljastumine haidel on sisemine. Osadel haidel esineb emakasisest kannibalismi see tähendab, et enamarenenud pojad õgivad juba emaüsas nõrgemaid õdesid-vendinemise, munastpoegimise või poegimise teel. Ilmselt on osa haide sigimisbioloogiast selgitamata. Näiteks levis hiljuti uudis emasest haist, kes
c. Kaitse: 1) takistab kahjulike ühendite minekut lootesse, nt. paljud ravimid, toksiinid, haigustekitajad. 2) läbi platsenta jõuavad looteni ema antikehad, tekib omandatud immuunsus, mis kestab mõned kuud. d. Toodab hormoone, mis reguleerivad sünnitustegevuse algust. Probleem on enneaegne sündimine. Samuti ka üleaegne sündimine. Postembrüonaalne areng Algab: a) koorumine ( munejate järglased (linnud), munast poegijad munad on emaorganismis, kõhuõõnes, loode saab toitu, munavaruainetest, kooruvad kõhus (roomajad: rästik, kõhrkalad: emakala e. kiviluts, b) sündimine pärisimetajad. 1. Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu enamasti pöördumatu suurenemine ajas. Kasvuvormid: 1) Anorgaaniline põhineb vee ja soolade kiirel omastamisel. Nt. vetikate mõõtmete kiire suurenemine pärast vajalike toitainete omastamist, inimesel vee lagunemisest
I kategooria kaitse all: • kalakotkas • kaljukotkas • madukotkas • merikotkas • must-toonekurg • rabapistrik • rabapüü 17 KLASS IMETAJAD ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD Eelised: Homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng Esmaesinevad tunnused: 3 kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad Sigimisviisid: munejad – ainupilulised, poegijad – pojad vähearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pärisimetajad Kohastumused eri tüüpi elupaikadele: puudeelanikud – küünised, haardjäsemed või liuglemist võimaldav lennus avamaastiku elanikud – taimtoidulised, urgudesse pugejad või kiired jooksjad (pikad jäsemed) pinnaseelanikud – tugevate küünistega esikäpad, mandunud silmas, lühike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad, ujulestad
Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vett läbi. Nahka katavad sarvainest soomused või plaadikesed. Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Tähtsus looduses-toiduvõrgus tähtsal kohal. Tähtsus inimesele-kahjurite hävitajad, ravimite ja vaktsiinide tootmine, toiduks, nahk on väärtuslik tooraine, lemmikloomadena. LINNUD-esijäsemed on muundunud tiibadeks. Kael on suhteliselt pikk ja lind saab pead igas suunas keerata. Kõrvaavad paiknevad silmade taga ja on kaetud väikeste sulgedega. Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku
Hormoonide osa). Kontrollivad sünnituse alustamist ja liigeste liikuvust REK: 1) Alusjooniselt lootekestade tähistamine (väga raske, enam ei tule) 2) Nimetage 3 erinevat platsenta ülesannet 3) Milleks kasutatakse lootekestasid (rakendusbioloogia) (sünnieelne diagnostika, hormoonide allikaks) POSTEMBRÜONAALNE ARENG: Areng mis algab peale embronaalset arengut. Algus: 1) Koorumine munakestadest a) munejad (linnud) b) munast poegijad (munad paiknevad kõhuõõnes, koorumisprotsess toimub emas ja emast väljuvad juba aktiivselt tegutsevad isendid) visuaalselt mulje sünnitusest- aga pole, sest areng ei toimu emakas, puudub platsenta, areng toimub munakestade sees muna varuainete arvelt. (NT: hai, emakala e. kivinuts, rästik) 2) Sündimine e. väljumine emakast. Omane pärisimetajatele. Bioloogilise sünni mõiste on erinev üldisest sünni mõistest Postembrüonaalne areng jaotub järgmisteks etappideks: 1) Juveniilne e
* tal on oma tekkeprotsess (järv, laguun, nõmm, allikad, lamm, mets, …) * tal on oma veerežiim (põhjavesi, pinnasevesi, sademevesi, allikad, …) * tal on oma “soonõgu” / suurus (Võrumaa sälkorud, järvenõod, jõelammid, Lääne-eesti tasandikud, allikate lähiümbrus, nõlvad) * tal on oma taimkate (sõltuvalt veerežiimist ja vee kvaliteedist ning soo vanusest) * tal on oma loomastik (sõltuvalt suurusest ja taimestikust, kas “püsielukad”, toitujad, läbirändajad, poegijad/pesitsejad…) * tal on oma ümbritsevad kooslused ja maastikud (metsad, niidud, teised sood, luited/mäenõlvad, veekogud…) 7.3. Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Palju jääaja jäänukeid, taimedest. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo
) riigieksami küsimused: viita lootekestadele (mis on mis). Platsenta kolm funktsiooni. Seostustest: lootekestad ja põhifunktsioonid kokku panna. Postembrüonaalne areng. Koolibioloogia käsitleb seda valdavalt loomade näitel. Taimed jäetakse välja sest seda teemat käsitleb põhikool, samuti sellepärast, et puudub korralik eesti keelne terminoloogia. Postembrüonaalse arengu etapid: 1.) Koorumine e väljumine munakestadest nt munejad- linnud/kalad/kahepaiksed. Nt munast poegijad- ei ole sünnitamine sest puudub platsenta ja areng toimub viljastatud munaraku toimel, koorumine toimub emasorganismis. Emakala e. kiviluts ja rästik. 2.) Sünnitus bioloogilises mõtte omane ainult pärisimetajatele. 3.) Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu suurenemine ajas. Kasvutüübid: 1. Piiramatu kasv- organismi kasv jätkub eluea lõpuni (taimed, püsikud, seeneniidistik), 2. Piiratud kasv- organism kasvab teatud mõõtmeteni, mõõtmed vajalikud
annaabi.ee 
