Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine, puistute haiguskindluse suurendamine ning puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuudele: diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine, võra peab olema sümmetriline ja tervatipuline, oksad peened, peavad olema täiesti terved. Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80a., kuusel 50-80a. Valitakse nii loodulikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastava kõrge tootlikuse ja täiusega. Miinuspuu e puistu on aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Seemlad Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest
võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid". Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. NB. Kõik "metsa hundid" on esimese kasvuklassi puud, kuid kõik I kasvuklassi puud ei ole metsahundid! II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti klassi puude tagavarast. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud
Kasvuklassid I klass- ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämeda tüve ja suure võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud
laiuva võraga. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse hukkuvad kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, nn. plusspuudeks. peab vastu pikka aega. Valgusnõudlikkus oleneb haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. puu moodustab haavakoe tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti teguritest. Valgusetingimusi metsas iseloomustab (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad
G. Krafti klassifikatsioon: I klass – ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämedatüve ja pika laiuva võraga. Latv ulatub kõrgemaleüldisest võrastiku tasapinnast. Sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Puud võivad sageli olla nn. „metsa hundid“. Aga samas võivad olla ka väga kvaliteetsed puud, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neidvalitakse nn. plusspuudeks. NB! Kõik „metsa hundid“on I kasvuklassi puud, kui kõik I kasvuklassi puud ei ole metsa hundid! II klass – valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass – kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võratipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Moodustavad kuni 20% puistu tagavarast
● 10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3...4 naaberpuust ● diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine ● võra laius ei tohi olla suurem kui 15% puu kõrgusest ● võra pikkus ei tohi ületada männil 25-30% ja kuusel 40% puu kõrgusest ● võra peab olema sümmeetriline ja teravatipuline, oksad peened ● plusspuud peavad olema täiesti terved, nende tüvi sirge, väikese koondega ilma keerdkasvu ja ekstsentrilisuseta Männi plusspuudeks valitakse puud vanusega 60-80 (100) a, kuusel 50-80 a. Valitakse nii looduslikest kui kultuurpuistutest. Plusspuistu peab olema antud tingimustele vastavalt kõrge tootlikkuse ja täiusega. Enamik puid peab olema hea kvaliteediga ja hästi laasunud. Võrad kitsad ja peeneoksalised. Puud terved, ei tohi esineda haigusi ja kahjureid. Miinuspuu e -puistu - aeglase kasvuga, tehniliselt väheväärtuslikud, okslikud, hargneva võraga, haiged puud
Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. “metsa hundid”. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. NB! Kõik “metsa hundid” on esimese kasvuklassi puud, kuid kõik I kasvuklassi puud ei ole metsahundid! II klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti moodustab nende puude kõrgus kuni 90% I Krafti klassi puude tagavarast. Moodustavad 40-45% puistu koosseisust. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus.
annaabi.ee 
