Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsi- magnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnet- väli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid kommuteeritakse soovitud pöörlemissuuna saavutamiseks vaheldumisi toite miinusklemmiga. Näidatud mootori sam- munurk on 30°. mähis 1 on jaotatud üla- ja alapooluse ning mähis 2 vasaku ja parema pooluse vahel. Aktiivrootoril on kokku 6 vahelduvat, ümbermõõdule jaotatud poolust. Kommuteerides toite mähiselt 1 ümber mähisele 2, liigub rootor 30° ehk ühe sammu võrra. Pidev liikumine saavutatakse mähiste 1 ja 2 järjestikuste ümberlülitustega.
1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: · Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus; Metal Activ Gas) · Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus; Metal Inert Gas) · Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO 2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%).
L2 Vasak Lähituli L3 Parem lähituli Tagaosa juhtmestik L4 Parem kaugtuli Muud tähised: M1 Vasak külgtuli 91 M2 Parem tagatuli Teise lehekülje aadress M3 Parem külgtuli A2/3 Pistiku ja klemmi tähis M4 Vasak tagatuli Juhtmete tähised M5 Vasak esim. Suunatuli 30 Ühenduses aku plussklemmiga M6 Vasak tagum. Suunatuli 15 Süüteluku väljund M7 Parem esim. Suunatuli X Süütelukust juhitav pinge M8 Parem tagum. Suunatuli 31 Ühenduses aku miinusklemmiga M9 Vasak pidurituli K,X,Z,AA,AB,AD,AF,AG Ühendus kõrval lk- ga M10 Parem pidurituli Juhtmete värvid M501 Parem külgsuunatuli B Valge M701 Vasak külgsuunatuli N Must
elektrood vooluallika keevitatav detail slakk miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail Joon. 14 Käsikaarkeevitus kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja
keevitusgaasid keevisõmblus elektrood vooluallika miinusklemmiga. keevitatav detail lakk Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Joon. 14 Käsikaarkeevitus Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja
keevisõmbluse kvaliteedi. Elektroodkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu, aga ka vahelduvvoolu. Vastupolaarse alalisvooluga Joon. 15 Keermega keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika elektroodihoidja plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on läbikeevitus sügavam ja keevisvann kitsam. Keevitatavale detailile eraldub vähem soojust kui elektroodile. See elektrood vähendab keevitatava detaili traat läbipõletamise ohtu mis on eriti kaarleek sula metall
kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Keevitamisel päripolaarse alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). KEEVITUSKAAR on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metallaurude ning
ladestunud plii-sulfaat muundatakse taas selle aktiivseteks koostisosadeks ja väävelhape tagastatakse elektrolüüti. Plii-happe akude potentsiaal on suurusest olenemata ligikaudu 2 volti. Suurematel elementidel on suurem mahutavus ja võrreldes väiksemate elementidega toodavad nad kas pikemat aega sama tugevat vooli või sama aja jooksul tugevamat voolu. Suurema pinge saamiseks võib elemendid ühendada järjestikku (st ühe elemendi miinusklemm järgmise elemendi plussklemmiga). Niiviisi saadakse kolme elemendi järjestikku ühendades elementide ,,akupatarei", Mille nimioingeks on 6 volti. Samamoodi annab kuus järjestikku ühendatud elementi tulemuseks 12 voldise aku. 3 AKU EHITUS ANUM Kohalik toodang polüpropüleenist (kasutatakse värsket ja ringlusmaterjali) vastupidav kuuma- ja külmakindel happe toimele vastupidav · Elemendid on üksteisest täielikult iselooeritud
ladestunud plii-sulfaat muundatakse taas selle aktiivseteks koostisosadeks ja väävelhape tagastatakse elektrolüüti. Plii-happe akude potentsiaal on suurusest olenemata ligikaudu 2 volti. Suurematel elementidel on suurem mahutavus ja võrreldes väiksemate elementidega toodavad nad kas pikemat aega sama tugevat vooli või sama aja jooksul tugevamat voolu. Suurema pinge saamiseks võib elemendid ühendada järjestikku (st ühe elemendi miinusklemm järgmise elemendi plussklemmiga). Niiviisi saadakse kolme elemendi järjestikku ühendades elementide ,,akupatarei", Mille nimioingeks on 6 volti. Samamoodi annab kuus järjestikku ühendatud elementi tulemuseks 12 voldise aku. AKU EHITUS ANUM Kohalik toodang polüpropüleenist (kasutatakse värsket ja ringlusmaterjali) vastupidav kuuma- ja külmakindel happe toimele vastupidav · Elemendid on üksteisest täielikult iselooeritud
Samm-mootor koos taktgeneraatori ja lõppastmega moodustab samm-ajami. Taktsignaalid moodustatakse töö etteandesuuruste (kiirus, asend, kiirendus) alusel ja nendega tüüritakse transistorlülititest koosnevat lõppastet. Transistorlülitite ülesanne on samm-mootori mähiste kommuteerimine ettenähtud liikumistrajektoori tagamiseks. 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1.Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid kommuteeritakse soovitud pöörlemissuuna saavutamiseks vaheldumisi toite miinusklemmiga. Näidatud mootori sammunurk on 30°. mähis 1 on jaotatud üla- ja alapooluse ning mähis 2 vasaku ja parema pooluse vahel. Aktiivrootoril on kokku 6 vahelduvat, ümbermõõdule jaotatud poolust. Kommuteerides toite mähiselt 1 ümber mähisele 2, liigub rootor 30° ehk ühe sammu võrra. Pidev liikumine saavutatakse mähiste 1 ja 2 järjestikuste ümberlülitustega. 4.2
MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Keevitustraat (joonis 6) valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus: • Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas • Keevitus inertse gaasi keskkonnas • Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus) Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%). TIG-keevitus e
ettevaatamatu lühis võib tekitada raskeid vigastusi ja varalist kahju. Teadke kindlasti masina aku pinged. Abiaku pinge peab olema võrdne masina aku pingega. Kui kasutate kõrgema pingega abiakut, siis kahjustate tugevalt masina elektrisüsteemi. Käivitamine a) Lülitage kõik lülitid välja b)Ühendage käivituskaablid 1) Avage külgpaneel juurdepääsuks akudele 2) Ühendage käivituskaabel tühja akuga masina esimese aku plussklemmiga 3) Ühendage käivituskaabli teineots abiaku plussklemmiga 4) Ühendage käivituskaabel tühja akuga masina puhta metallosaga 5) Ühendage käivituskaabli teine ots abitoiteallika negatiivse klemmiga c)Viige läbi käivituseelne ülevaatus d)Käivitage mootor Käitage masinat kümne minuti vältel reservrežiimis, enne arvutirežiimi lülitamist e)Võtke käivituskaablid lahti 1) Võtke negatiivne käivituskaabel masina massi küljest lahti
Maatriksi erinevate võimalike NING-funktsioonide arv vastab aga rõhtjuhtmete arvule. Nagu jooniselt näha, saab suhteliselt lihtsa maatriksiga, mil on homogeenne struktuur, asendada suurt hulka diskreetseid loogikaelemente. Maatriksi M1 väljundsignaalideks on konjunktsioonid, mis on omakorda disjunktiivse ehk VÕI-maatriksi M2 sisendsignaalideks. Maatriksis M2 kasutatakse rõht- ja püstjuhtmete ristumiskohtadel ühenduselementidena transistore, mille kollektorid on ühendatud toiteallika plussklemmiga, baasid maatriksi rõhtjuhtmetega ja emitterid püstjuhtmetega. Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja toiteallika plussklemm ühendatakse läbi transistori maatriksi M2 püstjuhtmega. Takistit R2 läbib vool, mis tekitab takistil pingelangu. Pingelang takistil ongi maatriksi M2 väljundsignaaliks.
Joonis 1.22. Programmeeritav loogiline maatriks (PLM): a) struktuuriskeem, b) põhimõtteskeem 48 Maatriksi M1 väljundsignaalideks on konjunktsioonid, mis on omakorda disjunktiivse ehk VÕI-maatriksi M2 sisendsignaalideks. Maatriksis M2 kasutatakse rõht- ja püstjuhtmete ristumiskohtadel ühenduselementidena transistore, mille kollektorid on ühendatud toiteallika plussklemmiga, baasid maatriksi rõhtjuhtmetega ja emitterid püstjuhtmetega. Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja toiteallika plussklemm ühendatakse läbi transistori maatriksi M2 püstjuhtmega. Takistit R2 läbib vool, mis tekitab takistil pingelangu. Pingelang takistil ongi maatriksi M2 väljundsignaaliks
annaabi.ee 
