a ) või öises talitluses ( jaanis 1.2 ). Vajalik talitlus valitakse vastava ümberlüliti abil. Valgusfoor käivitatakse käivitusnupu abil. Valgusfoori juhtimisprogramm peab rahuldama järgmisi tingimusi: - valgusfoori talitlust peab olema võimalik tema töötamise ajal muuta; - valgusfoori peab saama igal hetkel stoppnupu abil välja lülitada. 3. Töö käik 1. Koostada valgusfoori juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõiki tööülesandes püstitatud nõudeid rahuldav kommenteeritud programm käsuloendi kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7- 1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida kontrollerisse sisestatud programmi ja vajadusel parandada vead. 5. Koostada vajalik installatsiooniskeem, joonis 2. 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse "RUN" ning kontrollida kas programm rahuldab kõiki talle püstitatud nõudeid. 4. Töö tulemuste vormistamine 1
alustamist viia täiendava käskluse abil tagasi lähteasendisse; 3) ajamit peab olema võimalik igal hetkel stoppnupu abil välja lülitada; 4) ajamimootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; 5) Juhtimisprogrammis peab olema ette nähtud termorelee rakendumise indikatsioon vilkuva valgussignaali näol. 4. Töö käik. 1) Koostada tõukurmehhanismi juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõiki tööülesandes püstitatud nõudeid rahuldav kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt Pl7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6) Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab kõiki talle esitatud nõudeid. 5. Töö tulemuste vormistamine.
- sisse- ja väljalülitamine fikseeritud asendiga lüliti, näiteks tumbleri abil; - sisse- ja väljalülitamine isetagastuvate käsklusaparaatide, näiteks juhtimisnuppude abil. Mõlema juhul peab programm kindlustama valgusinstallatsiooni peatamise ning naasmise lähteasendisse ükskõik millisel ajahetkel. 4. Töö käik. 4.1 Esimese tööülesande käik (Joonis 4.3 a). 1. Koostada joonisel 4.3 a kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programmid loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi, vajadusel parandada vead. 5. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesandeid. 4.2 Teise tööülesande käik (Joonis 4.3 b). 1. Koostada joonisel 4.3 b kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2
3. Valgusinstallatsiooni makett Joonis 1 tsüklogramm 1. Töö eesmärk Õppida koostama juhtimisobjekti juhtimiseks vajaliku programmi, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet, ning realiseerima seda programmeeritava loogikakontrolleri TSX 1720 abil. 2. Töö käik 1. Koostada joonisel 1 kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programmid käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning vajadusel parandada vead 5. Koostada vajalikud installatsiooniskeemid 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine
tsükli alustamist viia tagastusnupuga S4 antud käskluse abiltagasi lähteasendisse; - ettenihkeajami mootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; - ettenihkeajamit peab olema võimalik iga hetkel peatada stuppnupu abil; - programmis peab olema ette nähtud ülekoormuskaitse rakendumise indikatsioon (vilkuv valgussignaal). 3. Töö käik 1) Koostada ettenihkeajami juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõik tööülesandes püstitatud nõudedid rahuldava kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6) Lülitada loogikakontroller talitlusse ``RUN`` ja veenduda,et programm täidab kõiki tall esitatud nõudeid. 4. Töö tulemuste vormistamine
plokis. Sõltuvalt sisendplokist saadud infole saab protsessor programmi põhjal otsustada, millise väljundi olekut tuleb väljundplokis muuta. Protsessor käib tsükliliselt läbi kõik programmimällu kirjutatud käsud. PLK programmeerimiseks kasutatakse rahvusvahelise standardiga IEC 61131 määratud programmeerimisviise (joonis 5.9): Joonis 5.9 kontaktaseskeemi Ladder Diagram (LD) või Ladder Logic (LAD); algoritmi plokkskeemi ehk sammprogrammi Sequential Function Charts (SFC); loogikaskeemi Function Block Diagram (FBD); C++ või Pascal´i sarnast kõrgkeelt Structured Text (ST); käsulisti Instruction List (IL) või Statement List (STL). Ülaltoodu näitlikustamiseks vaatleme elektriajami programmjuhtimist loogika- kontrolleri TSX17 abil. Juhtimisülesanne on järgmine. Asünkroonmootoriga elektriajam käivitatakse käivitusnupu abil ja seejärel
signaalide rahuldavaks vastuvõtuks peab elektromotoorsete jõudude suhe olema ES vähemalt 5...15( kordasuure m,14...24 dB ) . EM Sagedus- ja impulssmoduleeritud signaalid on häire- ja müravastase kaitse seisukohalt AM signaalide ees tunduvalt paremad ning häid tulemusi saadakse ES suhtega: 1...2( kordasuure m,0...6dB ) EM Vastuvõtja tundlikkuse ja selektiivsuse mõõtmiseks kasutatakse järgmist plokkskeemi: A s e a n te n n C1 C2 R S ig n a a l i Rk V a s t u v õ t ja g e n e ra a to r VV SSG V
suur. Eriti kui on tegemist mõõtelülitusega. Nende pingekõikumiste vähendamist teostabki stabilisaator, kusjuures üldreeglina ta reageerib ka koormuse muutustele vältimaks koormusvoolu muutustest tingitud pinge kõikumisi. Mõnikord lisatakse toiteseadmele ka kiiretoimeline kaitselülitus, milline on enamasti stabilisaatoriga kokkuehitatud ja tema ülesandeks on kaitsta stabilisaatorit ülekoormuste ja lühiste korral. 22 Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib üks või teine toodud plokkskeemi osa toiteseadmes puududa, kuid kunagi ei saa puududa alalduslülitus, mis on seetõttu toiteseadme tähtsaimaks osaks. Vaadeldud plokkskeemiga toiteseadme puuduseks on suur mass ja gabariidid. Võimsuse ja gabariitide suhe taolisel (klassikalisel) toiteseadmel on 40 W/dm . Suurte gabariitide ja 3 massi põhjuseks on eelkõige võrgutrafo, mida ei õnnestu 50 Hz toitesageduse puhul väiksemana valmistada
Eriti kui on tegemist mõõtelülitusega. Nende pingekõikumiste vähendamist teostabki stabilisaator, kusjuures üldreeglina ta reageerib ka koormuse muutustele vältimaks koormusvoolu muutustest tingitud pinge kõikumisi. Mõnikord lisatakse toiteseadmele ka kiiretoimeline kaitselülitus, milline on enamasti stabilisaatoriga kokkuehitatud ja tema ülesandeks on kaitsta stabilisaatorit ülekoormuste ja lühiste korral. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib üks või teine toodud plokkskeemi osa toiteseadmes puududa, kuid kunagi ei saa puududa alalduslülitus, mis on seetõttu toiteseadme tähtsaimaks osaks. Vaadeldud plokkskeemiga toiteseadme puuduseks on suur mass ja gabariidid. Võimsuse ja gabariitide suhe taolisel (klassikalisel) toiteseadmel on 40 W/dm3. Suurte gabariitide ja massi põhjuseks on eelkõige võrgutrafo, mida ei õnnestu 50 Hz toitesageduse puhul väiksemana valmistada. Eelkõige just nimetatud puuduse tõttu on kaasajal levinud keerulisem plokkskeem s.o.
annaabi.ee 
