Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III leidis kasutust haavade raviks, kuna usuti, et sellel on antibakeriaalne toime. Mees sisalduvad suhkrud tegid naha ka pehmeks ja õrnaks. Jumestamiskunstis oli igal rahval oma eripära. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid naha kaunistamiseks valget pliisisaldusega kreemi. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil puistati punastest marjadest pressitud mahla. Kreeklannad kasutasid veel oma näo minkimiseks tinavalget ja karmiini, kulmude ja ripsmete värvimiseks erilist nõge (tetud essentsi põlemise saadus). Asüüria naised katsid näo emailitaolise massiga, mis kuivades andis nahale pärlmutrise läike. Hindu naised värvisid kulmud mustaks, katsid näo ja kaela
Linnas Maanteel Linnas Maanteel NOx 1,3 2,2 0,5 0,7 CO 9 7 3 2 Tabel 2. Energiatoode ja vastav aktsiisimäär Energiatoode Aktsiisimäär, eurodes Ühik Pliivaba bensiin (pliisisaldusega kuni 0,013 563 1000 liitrit g/l – kaasa arvatud) Tabel 3. Saasteainete emissiooni kogused ja arvutatud aktsiisimaks Parameeter Katalüsaatorita autod Katalüsaatoriga autod Kokku Kasutatud kütuse kogus, 107 100 11 900 119 000 tonni Linnas Maanteel Linnas Maantee
luuportselan. Fajansist toodetel on portselaniga võrreldes poorsem vettsiduv pind. Seetõttu on neid nõusid raskem pesta. Fajanssnõud on läbipaistmatud. Kerge löögi puhul kostab tuhm kiirestisumbuv heli. Nõud on väiksema vastupidavusega, sest neid põletatakse madalamal temperatuuril 10001100 °C juures. Keraamilisi ehk savinõusid kasutatakse rahvusroogade serveerimiseks. Need nõud peavad olema glasuuritud nii seest kui väljastpoolt ning kontrollitud pliisisaldusega. Lauanõude valik on nimetuste, välimuse ja suuruste järgi väga lai, sest eri maades toodavad vabrikud erinevaid nõusid. Kõige enam kasutatavad nõud on taldrikud (ingl plate, pr la assiette). Vümasel ajal on hakatud eriti Põhjamaades roogade serveerimisel kasutama suuremaid nõusid, kuna portsjonid on suuremad ja roogade vormistamise mood on muutunud: kuhja asemel asetatakse roa osad taldriku põhjale kaunikujulise kompositsioonina
4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni. Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti ,,suumaalijateks". Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse,
4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni. Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti ,,suumaalijateks". Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse,
See on teadaolevalt vanim pliieseme leid. Nimetus plumbum pärineb Plinius Vanemalt (1.saj). Pliid kasutati ka väga palju dekoratiivkosmeetikas. ·Egiptlased kasutasid dekoratiivkosmeetikat juba 7000 aastat tagasi. Niiluse ääres peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane rauaoksiid) abil. ·Induse oru kultuurid kasutasid naha kaunistamiseks ka valget pliisisaldusega kreemi. See oli mood, mille hiljem võtsid üle kreeklannad. Näovärvimist peeti kõrge staatuse sümboliks, sest valge nägu näitas, et päikese kätte satuti harva. Kui madalamat päritolu inimestel kaasnes õues töötamisega päevitumine, siis jõukam klass vältis oma tubase eluviisiga igasugust kontakti päikesega. ·Antiik-Kreeka naised olid meikimises märksa vaoshoitumad kui suguõed Egiptuses, kuid mõningal määral toonisid nemadki nägu valgemaks
4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni. Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti „suumaalijateks”. Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti 4 kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks.
Seetõttu on neid nõusid reskem pesta. Fajanssnõud on läbipaistvamatud. Kerge löögi puhul kostab tuhm kiirestisumbuv heli. Nõud on väiksema vastupidavusega, sest neid põletatakse 4 madalamal temperatuuril- 1000-1100 kraadi juures. Keraamilisi ehk savinõusid kasutatakse rahvusroogade serveerimiseks. Need nõud peavad olema glasuuritud nii seest- kui väljastpoolt ning kontrollitud pliisisaldusega. Lauanõude valik on nimetuse, välimuse ja suuruste järgi väga lai, sest eri maades toodavad vabrikud erinevaid nõusid. Kõige enam kasutatavad nõud on taldrikud. Viimasel ajal on hakatud eriti Põhjamaades roogade serveerimisel kasutama suuremaid nõusid, kuna portsjonid on suuremad ja roogade vormistamise mood on muutunud: kuhja asemel asetatakse osad taldriku põhjale kaunikujuluse kompositsioonina. Taldrikute läbimõõdud on
ka “Karastatud klaas”). Keemiliselt inertne (klaasi söövitab fluorvesinikhape). Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisse viidutest. Nn. tulekindlatesse klaasidesse (nt Pyrex) on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. Ka materjal, mida olmes tuntakse “kristallina” (kristallnõud, kristallühtrid) on tegelikult klaas – suure pliisisaldusega (üle 20 kaalu% pliioksiidi) nn. kristallklaas. Plii tõstab klaasi murdumisnäitajat ja sedakaudu klaasi pinnalt tagasipeegelduva valguse hulka, andes kristallklaasile erilise sära. Ka muudab plii klaasi pehmemaks ja seega hõlpsamini graveeritavaks. Klaasi omaduste modifitseerimiseks kasutatakse tänapäeval laialdaselt ka pinnakatteid – klaasi pinnale kantud erineva keemilise koostise ja struktuuriga ainekihte (vt nt “Isepesev klaas”). Klaaside
annaabi.ee 
