Leelisakud said laiema kautuse alles 20. sajandi keskel materjalide maksumuse tõttu. Nikkelkaadmiumaku (NiCad) omandas kasutamisküpsuse alles 1948. aastal. Keemia arenedes töö jätkus ja praegu leidub palju erinevate elektrokeemiliste süsteemidega vooluallikaid. Hõbetsinkaku (AgZn) leiutati 1941.aastal, hõbekaadmium (AgCd) 1957. aastal. Pliiakudega võrreldes on leelisakud mõõtmetelt väiksemad, kohati vastupidavamad. Teatud leelisakusid (AgZn) saab kasutada palju külmemas kliimas kui pliiakusid ning säilitada kauem, ilma et nende omadused halveneksid. Leelisakude miinuseks on tunduvalt kõrgem hind, üksikelemendi madalam pinge ning keskkonnaohtlikus. Tänapäeval otsitakse ka NiMH akudele võimalikku asendajat nikli kõrge hinna ja keskkonnakahju tõttu. Mobiiltelefonides näiteks on NiMH akud asendatud enamasti Li-ioon akudega. Siiski leiavad leelisakud olulise koha mitmetes
Pliiaku sisaldab pliidioksiidist koosnevat positiivset elektroodi, pliist koosnevat negatiivset elektroodi ning väävelhappest elektrolüüti. Teadlaste arvutused näitasid, et relatiivsusteooria mõjutab akut eelkõige pliidioksiidist koosneva positiivse elektroodi kaudu ning osaliselt ka keemiliste reaktsioonide toimel tekkiva pliisulfaadi mõjul. Selline avastus annab teadlastele mõista, et relatiivsusteooriast tulenevad mõjutused ei lase meil pliiakusid oluliselt efektiivsemaks muuta. Ent selline teadmine annab siiski meie ühiskonna teadlastele inspiratsiooni paremate alternatiivide leidmiseks. Loodan, et soomlaste avastus ning uus mõistmine akude toimemehhanismidest loob teadlastele uue suuna, kust võib leida paremaid lahendusi, kuna minu jaoks on tulevikus väga oluline, kui efektiivne ja kvaliteetne aku on minu autol. Nii mina kui ka kindlasti iga teine poiss on kindlasti teatud hetkel oma elus mõelnud
Akudega elektriauto puudused: · akupatarei ühe laadimisega läbitakse 150400 km · akude suur mass, maksumus ja lühike tööiga · akude laadimiseks kulub aega · elektrienergia tootmise kasutegur soojusjaamas on võrreldav sisepõlemismootori kasuteguriga · kivisöe ja põlevkiviga töötavad elektrijaamad saastavad keskkonda · kütuselemendiga autol tuleb kasutada pidurdusenergia salvestina eraldi elektrienergiasalvestit, näiteks superkondensaatorit · kütuselement on kallis · pliiakusid kahjustab kiire laadimine · plii on mürgine Arvestades asjaolu, et autofirmad on elektriautodesse rohkem panustanud viimasel aastakümnel ja sisepõlemismootorit on täiustatud enam kui sajand, tuleb olla optimistlik. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori kasutamine alalisvoolumootori asemel on parandanud oluliselt ajami töökindlust ja võimaldab mootori momenti juhtida (valida momendi suuruse vastavalt vajadusele). Selline tehnoloogia sai
RAUD-NIKKELAKU Leelisaku keskmine pinge purgil on 1,25 Volti. Uuematel (NiMH) akudel on pinge kuni 1,4 Volti ja kasutegur kuni 67 %. Pliiakudega võrreldes on leelisakud mõõtmetelt väiksemad ja vastupidavamad, kasutusiga ulatub 25 aastani. Elektrolüüt - KOH vesilahus - tihedusega 1,19 - 1,21 g/cm3, mis laadimisel- tühjenemisel ei muutu. Tiheduse erinevus oleneb tootjast ja kliimaatilisest piirkonnast. Teatud leelisakusid (AgZn) saab kasutada palju külmemas kliimas kui pliiakusid ning säilitada kauem, ilma et nende omadused halveneksid. Leelisakude puudusteks on: - tunduvalt kõrgem hind, - üksikelemendi madalam pinge, - keskkonnaohtlikus. LEELISAKU e. RAUD-NIKKELAKU Tänapäeval otsitakse ka NiMH akudele võimalikku asendajat nikli kõrge hinna ja keskkonnakahju tõttu. Mobiiltelefonides näiteks on NiMH akud asendatud enamasti Li-ioon akudega. Siiski leiavad leelisakud olulise koha mitmetes kasutusvaldkondades, näteks
nimetatud staapi, täpsemalt Põllküla lähedal asuvad 2 tankimäge, kuhu on veetud ja kohapeal põletatud massiliselt jäätmeid. Kokku fikseeriti Klooga sõjaväeosa maa-alal 1993. aastal korraldatud vaatluste käigus ligi 200 reostuskollet, mille kogupindala on umbes 75 ha. - metallijäätmeid 234 t - ehitusmaterjalide jäätmeid 5100 t - puidujäätmeid 280 t - olmejäätmeid 80 t - 3600 t tuhka ja sütt, 16 t autorehve, 5.2 t sõnnikut - 660 kg pliiakusid, 1100 kg kemikaale ning muid ohtlikke jäätmeid - naftaproduktidega oli reostunud 4000 m2 suurune maa-ala - ehituste rajamiseks oli teisaldatud 140 000 t pinnast - ilma loata teisaldas Vene sõjavägi Soodajärvest ka 14 000 t liiva - Sõjaväe hooletuse tõttu oli rajoonis läbi aegade mitmeid suuri metsatulekahjusid Aegviidu polügon oli Eestis suurim Nõukogude Liidu poolt kasutuses olev sõjaväeala, kogupindalaga umbes 35 000 ha
Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime. Akude vastupidavus sõltub suurel määral kasutusviisist, nende säästmiseks on vaja tunda nende ehitus, tööpõhimõtet, rikete põhjusi ja hoolduse põhimõtteid. Akude kasutuselevõtul, hooldamisel ja remontimisel tuleb täita ohutusnõudeid, sest aku elektrolüüt sisaldab sööbiva toimega väävelhapet ja akugaasid on plahvatusohtlikud. Autodel kasutatakse käivitustüüpi pliiakusid, mis koosnevad enamuses kuuest jadamisi ühendatud elemendist, millel on ühes tükis valmistatud anum. Et üksikelemendi pinge on keskmisel 2V, siis kuuest elemendist koosneval akul on see 12V. Suurveoautodel kasutatakse enamasti 24V elektrivõrku, mille tagab kahe aku omavaheline jadaühendus. Akus toimuvast annab hea ülevaate pöörduva keemilise protsessi valem, millest on näha, et aku
diiselkütusega. Viiakse läbi hüdrosüsteemi diagnoosimine - mõõdetakse tootlikkust, reageerimisaegu. Kontrollitakse klappide reguleerimisõigsust. Vooluallikad 8.2.1 Pliiakude iseloomustus Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning voolutarvitite toitmiseks, siis kui mootor seisab. Aku võib anda voolu ka rööbiti generaatoriga. Aku salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Autodel-traktoritel ja liikurmasinatel kasutatakse käivitustüüpi pliiakusid ehk happeakusid. Aku koosneb 3 või 6 jadamisi ühendatud elemendist, millised on ühises anumas(monoplokis). Iga üksiku elemendi pinge on keskmiselt 2 V. 3 elemendiga aku = 6V 6 elemendiga aku = 12V Aku koosneb positiivsete ja negatiivsete plaatidega poolplokkidest. Iga plokk sisaldab mitut samanimelist plaati. Positiivsete plaatide poolplokk paikneb nii, et iga positiivne plaat on negatiivsete plaatide vahel. Kahest (+ ja -) poolplokist moodustatakse element.
11.2011 Asutamisaasta: 1999 Käive ca 1 miljonit eurot kuus, 2007 üle 26 miljoni krooni kuus Tegevuse alustamine: 2003 Projekti planeeritud võimsus: 15 000 t/a Töötajate arv: ca 60 Tegelik tootmismaht 20 000 t/a pliiakusid Peamine tegevusala: pliiakude ümbertöötlemine Tegevuslitsents Eesti: u 3-3,5 tuhat tonni aastas Transpordi transiit eksport/import Läti: 4-4,5 tuhat tonni Läbiveo load kehtivad 1 aasta või piirkoguste täitumiseni Leedus tekkinud pliiakudest 15-20 %
Kuna tsink on aktiivsem metall, siis hakkab tema oksüdeeruma ning loovutab elektrone, mis mööda juhet liiguvad vaskelektroodile, kus vaskioonid liidavad elektrone. Galvaanielemente kasut patareide ja akude valmistamisel. Akut saab elektriga laadida, mille jal toimuv keemiline reaktsioon on aku tühjenemise pöördreakts. Auto akudena kasut peamiselt pliiakusid, kus aku tühjenemisel tekib pliist ja pliioksiidist pliisulfaat ning laadimisel laguneb viimane taas algkomponentideks. Elektrolüüdina kasut konsentr väävelhapet. Kütuseelement- elektroodidele antakse pidevalt kütust juurde. Lihtsaim vesinik- hapnik element, kus vesiniku oksüdeerumisel eraldunud energia muudetakse elektrienergiaks. On loodussõbralik, kuna ainsa saadusena tekib puhas vesi. 59. Elektrolüüs. Elektrolüüsiks nim keemilist reaktsiooni elektrivoolu toimel
annaabi.ee 
