Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole Diurees- uriini tekke Hematuuria- vererakkud Anuuria- ei tekki uriin Düspnoe-hingeldus Difusioon-gaaside vahetus Starlingi seadus
Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest ja limaskestast. Parema peabronhi pikkus on 13 cm, vasakul 46 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. 10. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops koosneb (mitmest?) 3 sagarast ja vasak kops koosneb (mitmest? 2 sagarast. Kopsude asend: paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Kopsude ehitus Kopsud kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa põhimik toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda 23 cm rangluust kõrgemale. Kopse on 2 parem kops ja vasak kops . Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla, kesk ja
nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ?
Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid. Peensoole FN: Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Kopsud: Parem kops koosneb 3 sagarast, vasak – 2 sagarast. Asend: rindkereõõnes pleurakottides. FN: gaasivahetus. Kõhunääre(PANCREAS): eritab kõhunäärmenõret ja hormoone, toodab soolkanali limaskest soolenõret. Skeletilihaste FN: *liigutada skeleti osa ja tagada selle üksikosade liikumine *anda kehale kuju *toota kehasoojust *kaitsta siseelundeid
PEABRONHID bronchi principales neid on kaks parem- ja vasak peabronh. Suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad veel sagarbronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhid koosnevad kõrgelistest rõngastest, mida ühendavad sidemed ja limaskest. Parema bronhi pikkus on 1-3 cm, vasaku pikkus 4-6 cm. Parema bronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. KOPSUD pulmones Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer, alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest
jagunevad nad sagarabronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest ja limaskestast. Parema peabronhi pikkus on 1-3 cm, vasakul 4-6 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal - aordikaar. KOPSUD pulmones Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa - põhimik - toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots - tipp - ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend - kopsuvärat ( hilus pulmonis ), mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need
k. BRONCHI PRINCIPALES Asend Lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu Ehitus 2 parem on lühem, vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksemateks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 13. Kopsud lad. k. PULMONES Parem kops lad. k. PULMO DEXTER koosneb 3 sagarast Vasak kops lad. k. PULMO SINISTER koosneb 2 sagarast Asend Paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Alumine osa laiem (toetub vahelihasele), ülemine osa tipulaadne (2-3CM rangluust kõrgemal) Ehitus Kujult meenutab koonust, mille alumine laiem osa põhimik toetub vahelihasele ja ümar ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda Kopsude pinnad Kopsude välimine e. roidmine pind, alumine e. vahelihaseline, mediaalne e. keskseinadmine. Moodustised on kopsuvärat ja kopsujuur. 14
on vasakust lühem ja laiem ning hargneb väiksema nurga all. NB! Need anatoomilised teadmised on olulised intubatsioonil või võõrkeha otsimisel hingamisteedest (→ ptk „Vabade hingamisteede käsitlus“). 3) Kops Kopsud (ld pulmo, kr pneumon) paiknevad rinnaõõnes. Kopse on kaks: parem ja vasak. Vasak kops koosneb üla- ja alaosast, parem kops aga üla-, kesk- ja alaosast ehk -sagarast. Kopsudevahelist ruumi nimetatakse keskseinandiks (mediastiinum). Kopsud paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kopsu katva pleura e kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kopsukelme- e pleuraõõs, mis on üliõhukese vedelikukihiga täidetud – see vähendab pleuralestmete hõõrdumist hingamisel. Pleuraõõnes on negatiivne rõhk. Joonis 3.22. Kopsu anatoomia 70 3.6.1. Hingamine Hingamismehaanika Sissehingamine (inspiirium) ja väljahingamine (ekspiirium) toimub rinnaõõne mahtuvuse muutumise tõttu.
annaabi.ee 
