Osariigi vapp näeb siis välja selline , viieharulist tähte ümbritsevad oliivi- ja tammeoksavanikud,ümber selle sõnad THE STATE OF TEXAS ehk siis `Texase osariik`.Lind on pilalind juba aastast 1927ja lill lupiin ehk hundiuba,aastast 1901.Pinnamood on väga erinev , see on muiudugi ka tänu sellele et pindala on väga suur. Rannikul on pikki kitsaid liivaseid saari ja poolsaari, nende taga laguune. Maapind kõrguneb Mehhiko lahe rannikumadalikult astanguina lääne suunas Suurtasandiku platoodeks. Lääneossa ulatuvad Kaljumäestiku eelahelikud ja nõud. Kõrgem koht on seal Guadalupe Peak, 2667m üle merepinna ja madalaim koht Mehhiko laht.Suurematest jõgedest võiks ära märkida Rio Grande, Red, Pecos, Brazoz, Colorado, Trinity, Sabine ja Neches. Eestiga võrreldes on ajavahe 8 tundi,8tundi meie ajast järel nagu. Rahvaarv on seal tõsuteel.1999. aastal oli rahvaarv ~20 044 141 , aga 2009 aasta andmetel
Kenya asub lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes ning pinnamoodide tõttu on Kenya maastike poolest erakordselt mitmekesine. Enamiku alast hõlmab Ida-Aafrika kiltmaa kirdeserv, mis laskub astangutena India ookeani rannikumadalikuks. Riigi keskosa läbiv 38. Meridiaan jagab maa kaheks erinevaks osaks. Idapoolmik madaldub India ookeani rannikule ja lääneosa tõuseb järsult Ida-Aafrika alanguvöötme piirkonna mägedeks ja platoodeks. Kenya asub ekvaatoril ja ekvatoriaalsed õhumassid liiguvad sealt üle kaks korda aastas, on seal 2 vihmast perioodi. Aprillist juunini on seal palju sademeid, oktoobris ja novembris on sademeid mõõdukalt. Ka õhutemperatuur on kevaditi ja sügiseti kõrgem. Siseveekogud hõlmavad 13400 km 2. Riigi loodeosas asub Turkana järv ning edelaosas Victoria järv. Jõgesid on vähe ja nende vooluhulk kõigub tugevasti, kuivaperioodil osa neist kuivab. Suurimad jõed on Galana ja Tana kagus,
(Joon. 2)[1] 21 Joonistus 2. Portugali riigikaart 1.3. Looduslikud tingimused. 1.3.1. Pinnamood Pinnamoodi iseloomu järgi Portugali põhja- ja lõunaosad on hästi erinevad teineteisest. Jõest ,,Tejo" põhjale domineerivad mäed ja mäestikud, lõunaosas on põhiliselt tasandikud ja madalikud. Põhja-Portugali mäed moodustasid paleosooi perioodis. Jõede orud jagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[2] Lõuna-Portugalis jõest ,,Tejo" on pinnamod suhteliselt monotoonne. Siin on avar Portugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Tasandikute ja platoode seas on ka harva kohtatavad lubjakivi massivid. Portugali lõunaosas pinnamod jällegi kõrgeneb. Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga; kõige pikem Fóia mägi (902 meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2]
täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Maa koor on oma paksuselt varieeruv, olles õhem ookeanide ja paksem mandrite all. Sisemine tuum ja koor on tahked, välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Tuum koosneb peamiselt rauast, vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust. Maakoor koosneb peamiselt ränidioksiidist ja teistest silikaatidest. Maa pind on väga noor. Erinevalt teistest maistest planeetidest, on Maa koor jaotunud tahketeks platoodeks, mis ujuvad kuumal vahevöö kihil. Seda protsessi nimetatakse laamtektoonikaks, mis on koostöös erosiooniga suhteliselt lühikese perioodi jooksul hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud enamik jälgi Maa pinna geoloogilisest ajaloost. Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Vanimad teadaolevad kivimid on umbes 4 miljardit aastat vanad. Vesi katab 71% Maa pinnast. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus.
Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi . Maa pind on väga noor. Suhteliselt lühikese perioodi jooksul on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud peaaegu kõik varasemad jäljed Maa pinna geoloogilisest ajaloost. Maa on 4.5 kuni 4.6 miljardit aastat vana. Maa koor on jaotunud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asuval kuumal vahevöö kihil. Teooriat, mis seda kirjeldab teatakse kui laamtektoonikat. 71 % Maa pinnast on kaetud veega. Maa on ainuke planeet millel vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal (kuigi Titaani pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Europa pinna all vett ). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Ookeanide soojusmahtuvus on samuti väga tähtis hoidmaks Maa temperatuuri suhteliselt stabiilsena [2]
o Flores · Keskrühm o Faial o Pico o São Jorge o Graciosa o Terceira · Idarühm o São Miguel Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. [6][10] 4. PINNAMOOD, LOODUS Portugali maastik on erakordselt mitmekesine, maastikupilt võib muutuda väga lühikeste vahemaade tagant. Portugali põhja- ja keskosa asuvad Meseta kiltmaa äärealal, mille murrangud on lõhestunud platoodeks ja ahelikeks. Selgelt eristub kaks piirkonda, mõlemad pooled on väga eriilmelised Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, mida liigestavad sügavad ning viljakad orud, eelkõige Douro jõe org, samuti ka ahelikud ja jäänukmäed. Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega, kuid Algarves, mis asub samuti lõunaosas kerkib silmapiirile mitu mäeahelikku
Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. (3) Meie teadmised planeetide sisemusest on enamasti teoreetilised, isegi Maa kohta. Arvatavasti on teistel maistel planeetidel sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on väga väike tuum; Merkuuril on oma diameetri suhtes ülimalt suur tuum; Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. (3) Erinevalt teistest maistest planeetidest on Maa koor jagunenud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asetseval kuumal vahevöö kihil. Teadust, mis seda kirjeldab, teatakse kui laamtektoonikat. Kõige rohkem maavärinaid esineb just platoode servadel. (4) Maapind on väga noor. Selle 4, 6 miljardi aasta jooksul on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa maapinnast. Seetõttu on peaaegu kõik varasemad 8
2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Meie teadmised planeetide sisemustest on põhiliselt teoreetilised isegi Maa kohta. Teistel maistel planeetidel on arvatavasti sarnane struktuur ja koostis mõningate erinevustega: Kuul on ülimalt väike tuum; Merkuuril on eriti suur tuum (tema diameetri suhtes); Marsi ja Kuu mantlid on palju paksemad. Erinevalt teistest maistest planeetidest, Maa koor on jaotunud mitmeteks erinevateks tahketeks platoodeks, mis ujuvad allpool asuval kuumal vahevöö kihil. Teooriat, mis seda kirjeldab teatakse kui laamtektoonikat. Maavärinad on palju tavalisemad platoo servadel. Nende asukohtade visandamine teeb kergeks platoode piiride nägemise (paremal). Maa pind on väga noor. Suhteliselt lühikese (astronoomiliste standardite järgi) perioodi jooksul (500000000 a.) on erosioon ja tektoonilised protsessid hävitanud ja uuesti loonud suurema osa Maa pinnast. Seetõttu on kadunud peaaegu kõik
annaabi.ee 
