JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia. Platon oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe
peakeskuseks. Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk, vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest filosoofilistest vooludest. Sellele järgnev keskmine stoiklus on juba eklektilise iseloomuga ja mõjutatud enim platonismist. Noorem stoiklus kuulub Rooma keisririigi ajastusse ning on täiesti eklektilist laadi ning tegeleb peamiselt eetilis- religioosse küsimustikuga. Tuntumatest Rooma stoitsismi esindajatest nimetagem Seneca't (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos't (u 50130) ja Marcus Aurelius't (121180). Kõnekeeles on kasutusel sõna stoiline, mis tähendab - eluraskustes vankumatu, kindlameelne. Sellist eluviisi pidasidki vääriliseks filosoofid, kelle õpetus sai nimeks stoitsism
ratsionaalsetele aspektidele. Üks neoplatonismi suundi kombineeris platoonilist filosoofiat heebrea religiooniga ning tõi seeläbi oma käsitlusse kaks teemat, mis puudusid sel ajal domineerinud religioonides ja filosoofiasuundades: mure üksikisiku surematuse pärast ning tegelemine inimlike kirgede teemaga. Tuleb tõdeda, et segu nendest kahest tuli silmapaistvalt segane, kuid lennukas ning innustav. Segu platonismist ja heebrea religioonist näeme me esimesena Philo filosoofias. Philo Teenides sellega ära hüüdnime ,,juudi Platon", võttis Philo (ca 25 e. Kr.-50 p. Kr.) oma filosoofilise käsitluse aluseks piiblil põhineva inimese loomisloo. Sellele tuginedes teame, et inimese keha oli loodud mullast, aga tema hing oli osa jumalast. Seega leidis ka Philo, et inimese olemus on duaalne, kahetine: tema keha on midagi madalat ja põlastusväärset ning hing on osake jumalikust olendist.
Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu. Siina arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin.Siin segunesid kreeka ja orientaalne pärand , eriti heebrea kultuur. 2 esindajat : 1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr. Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. 2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut. Uskus , et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tutvunud. Võtab jumalatelt kõik antrofomortsed jooned. Uusplatonism: Plotinos (204-270) Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi. Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2.-6. sajandini pKr. Katharsis ja theoria. Selleks et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhatuse (katharsise) perioodi ja tegelema kaemustega (theoria). Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, tajutavast maailmast ja intellekti piirangutest. Õpetus: Allatulek
A-l puudub filosoofiline süsteem. Ta kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge. A-e seisukohast ei ole olemas "loomulikku inimest", vaid konkreetsel langenud ja lunastatud inimesel on üleloomulik kutsumus ja eesmärk. A ei küsinud, kas kindel teadmine on võimalik, vaid kuidas on kindel teadmine võimalik. Augustinuse esmane huvi on alati ja eeskätt jõuda inimese üleloomuliku eesmärgini õndsuseni Jumala valdamises ja nägemises. Erinevalt platonismist ei ole A-e eesmärk jõuda mitte ebaisikulise, vaid isikulise Jumalani. Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega
soomlastele => Paavo viljapõldu laastab hall, kuid ta rügab alla andmata edasi, kui lõpuks võitluses loodusega peale jääb, ei jäta ta kõike vilja endale vaid annab ka naabrile. Suurem osa Runebergi idüllidest ja epigrammidest on armastusluuletused, mida ta varieerib. Kolmandas luulekogus puudub idüllide ja epigrammide rubriik, selle asemel tsükkel legende, millest osa on tõlkeid ja osa algupärandeid. Viimasteist märkimisväärseim ,,Kirik" => väljendab Runebergi panteistlikku, platonismist varjundatud usukäsitlust. Esikkoguga samaaegselt oli Runebergil käsil eepiline teos, mis arendas välja tema loomingu teise suuna. ,,Põdrakütid" => heksameetris kirjutatud talupojaeepos, toon ja stiil on homeroslik, kuid suure eepose masinavärk pannakse kujutama lihtsat rahvast ja tema elu. Järgmised heksameetris eeposed on ,,Hanna" (1836) => R. helgeim luuletus, noore armastuse ülistus. Annab pildi tolleaegse Soome kirikumõisa elust. Kolmas heksameetris eepos on
Neist paljud on küll täiuslikkusele üsna lähedal, kuid siiski jääb igaühes neistki veel midagi puudu, et olla täiuslik. Olles ise helilooja, tunnetan seda pidevalt, muuhulgas ka oma teoste juures - alati jääb selline tunne, et "võiks veel parem olla", ükskõik kui hästi ka teos pole õnnestunud. Ideaalriigi juurde minnes meenubki siinkohal kõigepealt 2 aasta tagune Isamaaliidu valimisreklaam, mis kahtlemata oli platonismist mõjutatud. Nimelt peakski tolles reklaamis esitatud idee kohaselt riik olema selline, kus "ühed juhivad, teised kaitsevad ja ülejäänudki teevad kõik tublilt oma tööd", nii et kõigil oleks hea, rahulik ja turvaline. Vaadeldes aga Platoni hinnangut demokraatiale, paistab selgelt, et tal on täiesti õigus. Kõige tabavamalt ütles oma loengus kunagi Rein Ruutsoo: "Mitte ühedki valimised ega referendumid ei suuda garanteerida, et nende tulemusel võetakse vastu just õ i g e d otsused
skepsisega. Esimene selle ajajärgu juhataja Arkesilaos. 3. Noorem akadeemia uusplatonism. Vana akadeemia esimene juhataja pärast P. surma 347-339 oli P. õepoeg ja õpilane Speusippos. Kerged pütagoorlaste mõjud, P.õpetusele midagi uut ei lisanud. Eetikas toonitas range loobumuse põhimõtet. Lõpetas enesetapuga. Järgnesid Xenokrates, Polemon, astronoom Eudoxos, matemaatik Philippos, Krantor ja Krates. Herakleides rajas Pontosesse oma kooli, eemaldus platonismist pütagoorlusse. Keegi neist ei saavutanud Platoni taset, kelle elutööd, küll juba väljaspool Akadeemiat jätkas Aristoteles. 47. Aristoteles (384322 e. Kr.) Hüütakse ka Stageiralaseks (sünnikoha j.). Sündis Makedoonida kuningriigis. Isa oli Makedoonia õukonna ihuarst. 18-aastaselt asus õppima Platoni Akadeemiasse, õppis seal 20 a. Oli Platoni silmapaistvaim õpilane ning Aleksander Suure õpetaja Makedoonias. Hiljem rajas Ateenas oma kooli (Lykeion -> lütseum)
annaabi.ee 
