Plastmaterjalide liigid 1. Vedelad- värvid, akrüül, aküüd, epoksüüd 2. Poolvedelad- Hermeetikud, silikoonid, polümeerbituumen 3. Tahked- plaadid, latid, liistud, rullmaterjalid Plastide omadused: Väga hea vormitavus Väga hästi valatavad Keevitatavus Valtsitavus Ekstruuderdavus Füüsikalised omadused Kerged Soojad Elastsed Kuuma ei kannata Purunevad (talvel) Ei kannata päikest Taaskasutatavad Mürgised PS- polüstürool (vahtplastid) PVC- polüvinüülkloriid (torud, plaadid) PP- polüpropüleen (torud) PF- polüfenool (suurem kuumakindlus kuni 120 kraadi) A-klass – polüsterool, polüetüleen(PE), polüfinüülkloriid(PVC), polüvinüülatsetaat(PVA) B-klass – kargamiid, epoksiid(EPO), polüester C-klass – etüültselluloos, nitrotselluloos D-klass –bituumen, tõrv, pigi Plastmaterjale on mitmesuguseid. Tehakse torusid, pin...
Iseseisev töö Plastmaterjalide liigid ja kasutamine ehituses A-klass – polüsterool, polüetüleen(PE), polüfinüülkloriid(PVC), polüvinüülatsetaat(PVA) B-klass – kargamiid, epoksiid(EPO), polüester C-klass – etüültselluloos, nitrotselluloos D-klass –bituumen, tõrv, pigi Plastmaterjale on mitmesuguseid. Tehakse torusid, pinnakatteid, liiste, juhtmekatteid ja mööblit. Kõige levinumad plastmööblid on aiamööbel ning istumistoolid. Neid on lihtne ja odav teha. Plastikust tehakse ka torusid mida kasutatakse vannitubades, pesuruumides ja kanalisatsioonide paigaldamisel. Polüvinüülkloriidil põhinev pinnakate. Ei talu hästi UV- kiirgust, seevastu väga hea korrosioonikindlus ka kõige raskemates keskkonnatingimustes (tööstus- ja mereäärsed piirkonnad). PVC Plastisol pinnakatet kasutatakse vihmaveesüsteemide valmistamisel. Polüester pinnakate sobib välispindadele, millele ei esitata kõrgeid nõudmisi ja sobib väga h...
Boltzmanni superpositsiooni printsiip Superpositsiooni printsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. On kaks superpositsiooni pritsiipi, mis on olulised plastmaterjalide käitumise prognoosimisel einevate katsetingimuste korral. Üheks on ,,Aja Temperatuuri Superpositsiooni Pristsiip" või WLF võrrand. See kirjeldab ekvivalentsuse muutusi sõltuvalt ajast ja temperatuurist. Teiseks on Boltzmanni printsiip, mis kirjeldab materjali reageeringut erinevate koormuste, pingete ajaloost. Ludwig Boltzmann oli kuulus Austria füüsik, kes sai kuulsaks oma panuse andmisega statistilise mehaanika ja statistilise termodünaamika valdkonda
· Toiduga määrdunud ja vettinud pappi enam töödelda ei saa. · Üldprügi hulka ei tohi panna ohtlike jäätmeid (ravimid, säästulambid, värvid, lahustid, lakid, akud, patareid)! Kas teadsite? · Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist. · Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. · Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. · Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. · Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt. · 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud. · 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat.
saab ära anda tasuta. · Pakendijäätmete sorteerimine annab võimaluse küsida panditaara eest raha tagasi. Seda tasub kindlasti teha, sest kaupluses olete te ju panditaara eest ise maksnud. Mida ja kui palju saab teha prügist? Ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub 20 purgi tootmisega taaskasutatud materjalist. Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt. 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud. 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat. 1 tonn kilet võrdub 55000 kilekotiga. Miks jäätmeid sorteerida?
leidub näiteid või edukaid projekte, mida teised riigid või piirkonnad on läbi viinud, et ka Eestis olukorda parandada. Kilekottide kasutamisega kaasnevad ulatuslikud negatiivsed mõjud. Looduse mõjude seas on ümruskonna ja merede risutamine, loomaliike hukkumine, pikk lagunemise periood, kasvuhoonegaaside tekke. Majandusele on ka märkimisväärsed mõjud: väga kallis ringlussevõtt ning nafta ressurside ammendumine. Plastmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks kasutatakse umbes 4% maailma naftatoodangust. Kilekottide korduvkasutamisel, on võimalik hoia kokku liigi 30% maailma naftakasutusest, see on oluliselt suur panus taastumata ressurside säilitamiseks. Negatiivse mõju vältimiseks on vaja kilelottide tarbimist vähendada. Paljudel riikidel on juba olemas mingid piiramised ja keelustamised kilekottide kasutamise suhtes. Eestis ka kavatsetakse kilekottide tarbimistingimusi muutuda
Raskemad objektid peavad asetsema madalamatel riiulitel. Objekti killud/ küik osad hoitakse koos. Vältida tuleb nende hõõrdumist üksteise vastu. Lahtistel riiulitel hoitavad objektid tuleb katta tolmukattega. Kogusid tuleb hoida liiklusmagistraalidest eemal: vibratsioon võib neid kahjustada. 8. Plastmaterjalid Plastmaterjalid koosnevad polümeerist kui põhiainest ja mitmest muudest lisaainetest (täiteained, pigmendid, stabilisaatorid). Plastmaterjalide koostised, tootmistehnoloogiad varieeruvad suures ulatuses, mis muudab nende identifitseerimise keerukaks. Plastmaterjalid valmistatakse algul pulbrilisel või granuleeritud kujul. Seejärel toimub nende objektideks töötlemine tänu erinevatele vormimisprotsetuuridele. Neil võib olla erinev läbipaistvus, kõvadus, lõhn. Säilivuselt vananevad osa plaste väga kiiresti (eluiga alla 50 a) ning samuti eraldavad plastmaterjalid keskkonda kahjulikke ühendeid
tootmisel olulist lühi- ja pikakiulist sulfaattselluloosi. 4.5.2. Keemiatooted Norra esimene suuremahulise hüdroenergiakompleksi ehitamise lõpetas Norsk Hydro 1907. aastal. Euroopa tollal suurim elektrijaam oli mõeldud põllumajandusväetiste tootmise varustamiseks elektrienergiaga. Nüüd on Norsk Hydro Euroopa juhtiv nitraadi, seguväetiste, karbamiidi ja ammoniaagi tarnija. Tähtsa Euroopa nafta- ja gaasitootjana on Norra ühtlasi plastmaterjalide nt vinüülkloriidmonomeer ja polüvinüülkloriid (PVC) toormeallikas. Veel ühe Norra keemiatööstuse haru moodustavad tehnilised tooted värvid, liimid, puhastusvahendid, alginaadid ja peenkemikaalid. 4.5.3. Metallid Norra on alumiiniumi, magneesiumi ja rauasulamite suurtarnija ning ühtlasi üks maailma suurimaid primaaralumiiniumi tootjatest ja eksportijatest. Valmistoodete valmistajad kasutavad alumiiniumist pooltooteid ehitus-, transpordi- ja pakenditööstuses
Võimalik, et pakendid on pärit koguni teisest riigist. Pakendatakse kas masinate abil või siis vähetasustatud tööjõudu kasutades. [1] Kiirmoekett H&M kasutab alates 2010. aastast ainult ümbertöödeldud materjalidest kilekotte. [20] See on küll loodussäästlikum, kuid sellel on ka teine pool. Plasti ümbersulatamine on energiakulukas protsess ja seda saab vaid korra teiseks tooteks ümber töödelda. Veelgi loodussäästlikum oleks, kui vähendataks drastiliselt plastmaterjalide kasutamist. [18, lk 128] 3.1.2. Transport Kuna kiirmoeketid on globaalsed firmad, kulub palju energiat transpordile. Enamasti transporditakse pakendatud toode suurematesse vaheladudesse ja sealt edasi kas siis väiksematesse ladudesse või juba müüjatele. Paraku asuvad need vahelaod tihtipeale teisel pool maakera. Rõivad peavad sõitma üüratuid vahemaid, et tarbijani jõuda, tekitades meeletult transpordikilomeetreid ja raisates fossiilseid kütuseid