..3%. · Tavaliselt on Plastmasside mehaanikalised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega. · Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. · Plastmasside mehaanikalised karakteristikud on metallidega võrreldes suurema hajuvusega. See seletub materjalide vananemise, hügroskoopsuse, anisotroopsuse ja struktuuri ebaühtlusega ning temperatuuri ja valmistamistehnoloogia mõjuga. · Plastmassidele on iseloomulik metallidega võrreldes järsem mastaabiefekti avaldumine. Plastmassdetailide tugevuspiir alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel. · Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine
grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale. Plastmasside mehaanikalised omadused: Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kasutatud kirjandus : Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Plastmass Tänan kuulamast !
Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad eristuvad õhukese kihina taime lehtedele, okastele, viljadele, et takistada liigset vee aurumist. Karnauba vaha kasutatakse peamiselt poonimissegudes. Tuntuimad loomavahad on mesilasvaha ja vaalavaha. Mõned dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses. Ftaalhapete estrid on kasutatavad plastmasside plastifikaatorid. Neid lisatakse plastmassidele, et pehmendada materjali rabedust ja vähendada purunemist. Nimetused Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest: · CH3CH2CH2COOCH2CH3: etüülbutanaat · CH3CH2CH2COOCH2CH2CH3: propüülbutanaat · CH3CH2COOCH3: metüülpropanaat · CH3COOCH2CH2CH3: propüületanaat ehk propüülatsetaat Lõhn Mõnel vedelal estril on meeldiv lõhn. Valem Nimetus Lõhn
Tuntuim vaha on mesilasvaha ( ehk müritsüülpalminaat ) mida toodavad mesilased kärgede ehitamiseks. Estrite kasutamine: 1. Sünteetilisi estreid puuviljaessentside tootmiseks mida omakorda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoodete maitsestamiseks. 2. Lõhnaainena seebi- ja parfürmeeriatööstuses, 3. Polümeersete ainete lahustina, 4. Fosforhappe estreid (need on mürgised) taimekaitsevahendite tootmiseks ( tuntumad on metafoss ja klorofoss...), 5. Lisatakse plastmassidele pehmendajaks - rabeduse ja purunemise vähendamiseks, 6. Sääskede ja parmude tõrjevahendite tootmiseks, 7. Sünteetiliste kiudainete ja tekstiilitoodete tootmiseks, 8. Akrüülvaikude ehk polüestrite tootmiseks värvide, lakkide, liimide koostises. 9. Autode ja lennukite klaaside koostises klaas ei purune kildudeks. Kuna bakterid ei suuda lagundada polüestreid lagunevad need materjalid väga aeglaselt - suured prügimäed, suured keskkonnareostused... Rasvad
Tuntuim loomavaha on mesilasvaha, mida mesilased valmistavad vahanäärmeis ning ehitavad sellest kärgesid. Mesilasvaha peamine koostisosa on müritsüülpalmiaat. Vaalavaha ehk spermatseet oli laialdaselt kasutusel parfümeerias. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses. Ftaalhappe estrid, nagu dibutüülftalaat või dioktüülftalaat, on sagedamini kasutatavad plastmasside plastifikaatorid. Neid lisatakse plastmassidele, et pehmendada materjali rabedust ja vähendada purunemist. RASVAD Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli triestrit karboksüülhapetega. Laboratooriumis võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku
suureneb. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad aastal 2030 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki importima 93% vajaminevast naftast. Lisaks sellele on tõenäoline, et olemasolevad naftavarud ei suuda katta aina kasvavaid vajadusi. Nafta on tulevatel aastatel jätkuvalt ülioluline energiaallikas. Samas tuleb kindlasti arendada olemasolevaid tehnoloogiaid ning leida ka uusi energia tootmise võimalusi, tagamaks olemasoleva nafta kõige efektiivsema kasutamise. Tänu plastmassidele on naftavarusid võimalik otstarbekamalt kasutada. Kuidas aitavad plastmassid naftat säästa, kui neid toodetakse naftast? Kas pole mitte tegemist vasturääkivusega? Fakt on see, et plastmasside kasutusega pakendamises, kergekaaluliste autode valmistamises ning majade soojustamises säästetakse nii palju energiat, et nende tootmine naftast tasub end kuhjaga ära. Lisaks sellele on plastmasside tootmiseks vaja väga vähe toormaterjali, kõigest 4% maailmas aastas tarbitavast naftast.
mehaanilist tugevust ja vähendada polümeeri kulu (Näiteks asbest, mis annab tulekindluse) kasutatakse täiteaineid [1]. 4 Plastide leiutamise ajalugu On selge, et plastmasside leiutamine 19-nda sajandi keskel on tuntavalt muutnud meid ümbritseva keskkonna koostist. Plastikud on vallutanud nii meie kodud, töökoha, iga mõeldava tööstuse ning eriala kui ka muutunud meediumiks kunstis. Enne plastide kasutusele võttu kasutati plastmassidele sarnaste omadustega looduslikke materjale - näiteks sarv, merevaik, sellak ehk lakivaik (eksootilistel taimedel elutsevate täide eritatav kummitaoline vedelik) [5], männivaik, vandel, kilpkonnaluu jt, mida saab sarnaselt plastikule vormida. Tänapäeval on termin ,,plastik" üldiseks nimetajaks kõigile sünteetilistele materjalidele ja nagu ka nende nimi viitab on kõigi plastikute ühiseks omaduseks kerge vormitavus ning painutatavus
polümeerid ja nende süntees ja küllastumatta orgaaniliste ainete struktuurid ja omadused. Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest. Polümeere on looduslikke ja sünteetilisi.Polümeere leidub sageli looduses. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid. Looduslikud kiud nagu vill ja siid, on samuti polümeerid. Sünteetilisi polümeere valmistatakse alates 19. sajandi lõpust. Nad on aluseks kõigile sünteetilistele plastmassidele ja kiududele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks. Polüetüleen näiteks on saadud tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid
annaabi.ee 
