2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents eristumine iseseisvateks liikideks. 5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6. Ühtede organismide väljasuremine võib teha võimalikuks teiste organismide mitmekesistumise leviku.
Narodu" K.Brüllov ,,Pompei viimased päevad" 16. Portree inimkujundust, ( Taamsaaare portree, Lydia Koidula portree, Juhan Liivi portree) 17.Autoportree - kunstniku enda portree (Rafael,Pikaso,Dali) 18. Grupiportree - portree, kus on mitu inimesi IV. " " .. " I " 19. Skulptuur kunstiliige, mile teosed on mahulised ja on teinud tahkest või plastilisest materjalist (,,David", ,,Pjeta" Mikelanzelo, ,,Nefertiti") 20. Reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum (Mikelanzelo, Belini, Adamson) 21. Monument- mälestussammas ( Russalka, A.H.Taamsaare monument, Vabadussammas) 22.Roosaken ümmargune vitraazaken ( ,,Eesti Maastikud") 23.Muralism(o)- seinamaali liikumine (1920) ( J.C. Orozco, D.A.Siqueros, D.Rivera) 24. Ateljee kunstniku meistrikoda ( Da Vinci meistrikoda, A. Adamsoni ateljee, J.Kölleri meistrikoda) 25
Nii sakraal kui profaanehitised võivad teatud vormikujunduse kaudu omandada mingi sümboli tähenduse ( nt ristiusu kiriku ristikujuline põhiplaan jms). Varasemal ajal oli valdav osa arhitektuurist sakraalse iseloomuga,ent alates 19.sajandist saavutas juhtiva rolli profaanarhitektuur. Skulptuur (lad sculpere ´välja lõikama, raiuma) raidkunst või plastika. Kujutava kunsti olulisemaid žanre, mille puhul valmistatakse jäigast või plastilisest materjalist kolmemõõtmelisi kujutisi. Skulptuuri põhivormid on: Reljeef – skulptuuriteos, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast millel nad paiknevad ja millega nad kindlalt seotud on. Reljeefe kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks, neid valmistatakse kivist, savist, kipsist, puidust või tehismaterjalist. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ja kõrgreljeefi
Kujutava kunsti alamliigid on graafika, maalikunst ja skulptuur. Selle kunstiliigi alged pärinevad inimkultuuri algusest, kiviajast (koopamaal). Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. See on kujutava kunsti üks tähtsaim liik. Selle kujutuspind on kahemõõtmeline. Skulptuuri (ladina keeles sculptura) jaotatakse materjali ja töötlemisviisi alusel raidkunstiks ja plastikaks. Plastika (vanakreeka sõnast plastik) puhul valmistatakse kuju plastilisest materjalist (savi, plastiliin). Ka raidkunst on skulptuuri liik kujude valmistamine kõvast materjalist (nikerdamine või raiumine).Raidkunst hõlmab peamiselt kivi- (graniit, marmor, dolomiit jne) ja puuskulptuure. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega, mõnest meetrist mõnekümne meetrini
3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, kalasisalik, hai 7. Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised? Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse
Seda pikenemise osa nimetatakse elastseks pikenemiseks. Pikenemise jäävat osa 5 nimetatakse plastiliseks pikenemiseks. Mida suurem on vetruva tagasitõmbamise osa kogupikenemisest, seda kvaliteetsem on riie. Selline riie kortsub vähem, hoiab paremini tootele antud kuju ja on suurema kulumiskindlusega. (Aunaste 1973) c. Kortsuvus Kortsuvus või mittekortsuvus on kanga omadus moodustada mehaaniliste mõjutuste tagajärjel kortse. Riide kortsuvus on tingitud kiu plastilisest deformatsioonist, mis tekib kiudaine elastsuspiiri ületamisel painutuse ja surve mõjul. Elastsetes materjalides kaovad kortsud järk- järgult. Mida vähem riie kortsub, seda paremad on tema tehnoloogilised omadused. Mittekortsuvast riidest valmistatud rõivas on kandmisel vastupidavam ja hoiab paremini vormi. d. Drapeeruvus ehk langus Drapeeruvus ehk langus on kanga omadus moodustada rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte. Drapeeruvus oleneb riide pehmusest ja kaalust
kompleks materjal Tähtis on antud näite puhul, et kiudude jaotumine oleks ühtlane ja nende nake põhimaterjaliga piisav jõu ülekandmiseks KIUDBETOONID tsementsideaine baasil betoonid v mördid, mis on armeeritud sünteetilste v teraskiududega. Kiudarmeering võib olla sekundaarne v põhi. Eesmärgiks vastu võtta tekkivad sisepinged, mis tekivad kahanemisel SÜNTEETILISED KIUD sünteetilistekiudude lisamine betoonile v mördile annab neile suurema vastupanu plastilisest kahanemisest ja plastilisest vajumisest tingitud pragude tekkele Ei paranda kandevõimet, küll aga tõstab betooni tihedust, vähendab poorsust ja vee läbilaskvust BETOONILE LISATAVAD KIUDUDE KOGUSED Sünteteeilised kiud 0,6..3 kg/m3 Teraskiud 20..60 kg/m3 TERASKIUDBETOONI EELISED betooni paindetõmbetugevuse suurenemine Parem vastupanu mahukahanemisele Pragunemiskindlus Betooni llöögikindluse suurenemine
3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, kalasisalik, hai 7. Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised? Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon,
4.2.TiC- baasil kermised 66 4.3.Cr3C2-baasil kermised 67 4.4. Boriidide baasil kermised 67 Soovitatav kirjandus 68 3 SISSEJUHATUS Kôvasulamid e. kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kôvadest ja hab- rastest rasksulava ühendi osakestest (karbiidid, karbonitriidid, boriidid) ning suhteliselt plastilisest ja pehmest Fe-grupi metallist (Fe,Co,Ni), mis ümbritseb või seob kôvu 1 osakesi. Sellised sulameid nimetatakse kôvasulameiks e. kermisteks.* Reeglina valmistatakse kermiseid pulbertehnoloogia teel. Rasksulavad ühendid on haprad ja väikese tugevusega, mistôttu neid ei saa kasutada metallide lôiketöötlemiseks (koorival treimisel ja freesimisel) ja kulumis-
1. KERMISTE ABRASIIVKULUMINE Nagu eelpool mainitud, saab masinate ja mehhanismide tööiga tunduvalt tõsta, kui kasutada materjale, mis on kõvemad kui teda kulutav abrasiiv reeglina liiv. Sellisteks materjalideks on kermised, millede kõvadus on suurem kvartsliiva kõvadusest (HV1150). Kermised ehk kõvasulamid (cermets, cemented carbides or hardmetals) on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kõvadest ja habrastest karbiidiosakestest (WC, TiC, TiCN, Cr3C2) ja suhtelisest plastilisest sideainest koobalti, raua või nikli baasil, mis seovad karbiiditeri. Kuna karbiiditerad on kôvemad (WC- HV1800, TiC- HV3000, Cr3C2-HV 1300-2700) kui looduses enamlevinud abrasiiv SiO2 (HV1150), siis pole viimased vôimelised kermise pinda tungima. Nad on vôimelised ainult kriimustama karbiiditerade vahel olevat sideainet, mille kõvadus on HV200-400. Karbiiditerade vahed on väga väikesed (mõni kümnendik mikromeetrit) ja seetõttu ei suuda abrasiivosakesed teda oluliselt kahjustada
Ekraan tehakse sel juhul betoonist või raudbetoonist. Jäiga ekraani paksus allosas kuni 1 m, üleval 0,3...0,4 m. Jäikade ekraanide puuduseks on nende võimalik pragunemine aluspinnase vajumisel st seismiliselt aktiivsetes piirkondades seda mitte kasutada. •Tuumaga pinnasepaisud ehitatakse juhul kui paisukeha materjal on vett vähepidav ehk ei leidu plastilisi kohalikke materjale (nagu ka ekraaniga paisud). Tumm tehakse vettpidavast plastilisest materjalist, ülaosas paksusega vähemalt 0,8 m ja all vähemalt 0,1H ehk 1/10 survekõrgust. •Diafragmaga pinnasepaisud rajatakse samuti vett läbilaskva paisukeha materjali korral. Diafragma ise tehakse kas betoonist, raudbetoonist või bituumenmastiksist. Paksus analoogne ekraaniga paisudele. •Nii tuuma kui ka diafragmaga paisude korral võib vesi olla mõlemas bjeffis. Diafragma puudused on samad, mis jäigal ekraanil. Analoogselt ekraanile
pinnale ja lõpuks läigestada põrandahooldusmasinaga. Graniit Süvakivim, graniit on tugevam kui marmor, värvilt punane, roheline või pruun, tavaliselt lihvitud läikivaks ja kõvaks, ei vaja kaitsmist, hoolduskoristusel soovitatavad neutraalsed ja nõrgalt aluselised puhastusained, samuti hooldusained ja masinmeetodid. Rasv ja värviline mustus võivad jätta plekke. 2.1.7 Keraamilised plaadid Valmistatakse glasuuriga ja glasuurita. Koostisained on plastilisest savi, kvartsliiv, silikaatmineraal ning värvaine. Joonis 8. Keraamiline plaat. Foto L. Padu Kasutuselevõtupesu: Peale paigaldust lasta kuivada 1-2 nädalat. Pesta neutraalse ainega. Glasuurita plaate võib kaitsta kiviküllastusainega. Plaadid taluvad hästi happeid ja leeliseid (kuid mitte vuugid). Kasutatakse märgades ruumides ja seetõttu ei vahatata. 2.1.8 Mosaiikbetoonplaadid Joonis 9. Mosaiikbetoon põrandaplaadid. Foto L. Padu
annaabi.ee 
