Karbenitsilliin, tikartsilliin efektiivsed eelkõige G- enam ei saa… Edasine • Enterobakteritel ja Pseudomonas’e suhtes. bakteritsiidsus tuleneb plasmiididega omandatud Piperatsilliin efektiivne mitmesug. HI-d tekitavate autolüütiliste ensüümide laiendatud spektriga β- G- mikroobide (Pseudomonas, Acinetobacter,
6. Linkoosamiidid blokeerivad proteiini Nagu makroliididel. (Ristresistentsus elongatsiooni. 2. Sünteetiline erütromütsiinile ja klindamütsiinile!) Ülekanne plasmiididega. 7. Streptogramiinid Kaks komponenti pärsivad (tsüklilised peptiidid, sünergistlikult valgusünteesi. kombineeritud preparaadid) 1. Kitsa toimespektriga Seondub DNA güraasiga >
Teostavad pöörlevat liikumist, see tagatakse valgulise ketasülekandega. Võimaldab bakteritel liikuda kas libisedes või ujudes. Ülesanne: tagada raku liikumine Raku sees: 6) DNA- bakterirakus rõngaskromosoomina. Ühes korduses- haploidne (n). Selles on bakteriraku põhiainevahetust määravad geenid. 6a) Plasmiidid- väiksemõõtmelised kromosoomivälised DNA molekulid. Nendes on täiendavaid ainevahetusvõimalusi määravad geenid * bakterid naftat lagundavate plasmiididega * antibiootikumresistentsust määravad plasmiidid (Supertapjabakter (ajakirjanduses kord aastas)- bakter kellel on põhiantibiootikumirühmade suhtes resistentsus) 7) Ribosoomid- vabalt tsütoplasmas. Ülesandeks: valkude süntees 8) Gaasivakuoolid- esinevad peamiselt veebakteritel ja parandavad nende ujuvust 9) Varuainete kogumid- kinnised anorgaanilised ühendid (N, P, Si-ühendid) 10) Tsütoplasma- bakterirakkudel liikumatu (eriline!). Seetõttu jäävad ka bakteriraku
b) aeroobsetel on hingamisensüümid c) fotosünteesivatel bakteritel on mesosoomidel valgust neelavad pigmendid 6. Rõngaskromosoom koosneb ühest rõngakujulisest DNA molekulist, mis esineb ka ühes korduses (tähistatakse n, nim haploidsuseks). Rõngaskromosoomis on bakteri geenid 7. Plasmiidid on kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega, nende ülesandeks on anda täiendavad võimalused ainevahetuseks. Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi. Osa plasmiide määrab vastupidavuse antibiootikumidele. 8. Gaasivakuool - gaasiga täidetud mahuti rakus, mis parandab raku ujuvust, peamiselt veebakterites 9. Varuainete kogumid on peamiselt anorgaaniliste ainete kogumid (N, P ja S-ühendid) 10. Ribosoomid - vabalt esinevad molekulkompleksid, mis vastutavad valkude sünteesi eest. 11
järjestuste kohalt nii, et tekivad kleepuvate otstega DNA lõigud. Eri päristolu lõigud viiakse lahuses kokku ja nad ühinevad komplementaarsuse alusel, kleepuvate otste vahele tekivad vesiniksidemed. Ensüüm ligaasi abil ühendat eri päritolu lõigud kovalentsete sidemetega, tekib rekombinantne DNA molekul. Bakterid kaitsevad end sedasi viiruste eest. 46. DNA kloneerimise etapid. 1)DNA lõigatakse restriktaasi abil fragmentideks ja segatakse bakterite plasmiididega, mis on lahti lõigatud sama restriktaasiga 2)Iga plasmiid ühineb võõra fragmendiga. Ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad 3)Bakterid võtavad rekombinantsed plasmiidid endasse, saadakse kloonbakterite kogumid 4)Kolooniad eraldatakse. Siiratud fragment(DNA) paljuneb koos bakteritega, saadakse DNA-pank. 47. Mis on cDNA? Kodeeriv DNA e eksonid. Paiknevad eukarüootide geenis vaheldumisis intronite e mittekodeerivate aladega. Neis oleva
Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada. Streptokokkidest eristab katalas, SA toodab koagulaasi. HI kontrolliks tüpiseeritakse tüvesid antibiogrammil, biokeemiliste omaduste alusel, fagotüpeerimisel (bakteriofaag lüüsib spetsbakterit), molekulaarmeetoditel. ravi ja profülaktika. <10% stafülokokkidest penitsilliin-tundlikud (β-laktamaasi tootmine, plasmiididega). MRSA: Oksatsilliinile Eestis resistentsus 0,2% (uued PBP). MRSA on resistentsed β-laktaamidele, β- laktaamresistentsetele penitsilliinidele, tsefalosporiinidele, aminoglükosiididele, sageli ka klindale, erütromütsiinile. VISA: vankomütsiinile mõõdukalt resistentne SA. (mehhanism teadmata). USAs 1 juht VRSA-d 2002. aastal. Oht: resistentsuse ülekanne enterokokkidelt. (VRE teeb vankomütsiini juuresolekul rakuseina prekursoreid, millel on muundunud ots – madal afiinsus vankole.)
Taime rakkudel on teatud kemikaalide mõjul võime dedifferentseeruda. Mistõttu võib ükskõik millisest taime osast saada uue organismi. Loomade puhul nii teha (veel) ei saa. Rekombinantse DNA sisseviimiseks taimerakku on erinevaid meetodeid. DNA kas "tulistatakse" volframi või kullapartiklite koosseisus taimerakku, sisestatakse elektrivoolu abil (elektroporatsioon) või siis transformeeritakse taimerakke Agrobacterium tumefaciens Ti plasmiidide põhjal konstrueeritud rekombinantsete plasmiididega. Taimede geneetilisel manipuleerimisel on suureks abiks taimerakkude totipotentsus iga üksiku taimeraku võime dediferentseeruda embrüonaalseks rakuks, mis seejärel võib saada aluseks uue taime kasvatamisel. Kui diferentseeerunud taimekude viia kunstlikesse kasvutingimustesse, steriilsesse koekultuuri ja kasvatada rakke 2,4-diklorofenoksüäädikhappe 2,4-D juuresolekul, mis on üks taimehormoone, taime koerakud dediferentseeruvad, moodustades kalluse
Membraan on vajalik: - Ainete valikuliseks transpordiks - Vajalik tsütoplasma piiristamiseks Mesosoom spetsiifilised ül: - Mügarbakteritel on mesosoomidel N siduvad ensüümid - Aeroobsetel O siduvad - Valgust neelavad pigmendid Rõngaskromosoom Koosneb 1 rõngakujulisest DNA molekulist. Ül: seal on geenid Plasmiid Kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega. Ülesanne: Anda täiendavad võimalused ainevahetuseks. Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi Gaasivakuool Gaasiga täidetud mahuti rakus, mis parandab ujuvust Varuainete kogumid peamiselt N, P ja S-ühendid Ribosoomid Vabalt esinevad molekulkompleksid, mis vastutavad valkude sünteesi eest Tsütoplasma Org ja anorg osadest koosnev lahus, mis täidab kogu rakku, seob selle tervikuks ja on liikumatu Bakterite elutegevus I Paljunemine Lihtpooldumise teel ja see viib tekkivate rakkude ebavõrdsusele · Kasvukõver:
Horisontaalset geeniülekannet võimaldavad: 1. konjugatsioon 2. transformatsioon 3. transduktsioon Prokarüootsed organismid on võimelised kiiresti kohanema keskkonna muutunud tingimustega, sest neil on olemas mitu mehhanismi, mis võimaldavad bakteri füsioloogiat muuta. Üheks selliseks on horisontaalne geeniülekanne konjugatsiooni abil. Arvatakse, et konjugatsioon on bakteritel olulisemaks mehhanismiks võõr-DNA hankimiseks, sest plasmiididega on võimalik üle kanda tunduvalt rohkem geene kui transduktsiooni abil (faag-bakter interaktsioon). Transformatsiooni abil on samuti eelistatud väiksemate DNA molekulide ülekandumine, sest üldiselt DNA laguneb keskkonnas kiiresti. Konjugatsiooniks nimetatakse DNA võimet kanduda ühest elavast bakterirakust teise ning konjugatsiooniks on vajalik bakterite omavaheline kontakt. Nähtuse avastasid Joshua Lederberg ja Edward Tatum 1946. aastal, kui
annaabi.ee 
