komponent püsib stabiilsel tasemel; kui selle suurenemist ei esine, kontroll 6-12 kuu järel Kulg: 25%-l haigus progresseerub ja areneb hulgimüeloom, makroglobulineemia, amüloidoos või lümfoproliferatiivne haigus; keskmine aeg progressiooniks 10 aas- tat ja see võib oluliselt varieeruda (2-29 aastat) Ebaselge tähendusega monoklonaalse gammopaatia diagnostilised kriteeriumid 1) M-proteiin seerumis < 30 g/l 2) Luuüdi aspiraadis klonaalseid plasmarakke < 10%, trepaanbiopsial vähene plas- marakuline infiltratsioon 3) Teisi B-rakulisi lümfoproliferatiivseid haigusi ei esine 4) Puudub müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsioon Müeloomist tingitud organi või koe düsfunktsiooni väljendused 1) Hüperkaltseemia: seerumi Ca tõus > 0,25 mmol/l normi ülemisest piirist kõrge- male või > 2,75 mmol/l 2) Neerupuudulikkus: kreatiniin > 173 mmol/l 3) Aneemia: hemoglobiin 20 g/l allpool normi piiri või hgb < 100 g/l
mõttes Arm- sidekude Sidekude (kitsamas mõttes) On tavaliselt kohev sidekude On kõikjal sesal, kus pole muud kude Uueneb väga kiiresti (-> arm) Sidekoe rakuvaheaine sisaldab vett, milles on lahustunud rakkudele vajalikud ja ka rakkude poolt toodetud ained Arenevat sidekoerakku nimetatakse fibroblastiks, valminud rakku aga fibrotsüüdiks Sidekoes leidub teisigi rakke makrofaage, nuumrakke, plasmarakke, rasvarakke jne. Esineb ka tihedat sidekude, milles rohkem erinevaid kiude ja vähem rakke. RASVKUDE (2. loeng) Kuulub tugisidekudede gruppi Palju rakke ja vähe rakuvaheainet Rasvarakk- adipotsüüt - akumuleerib endasse rasvatilgakesi Umbes 80% rasvkoest moodustab rasv. Samuti leidub neis vett ja valke Rasvarakke on palju nahaaluskoes, rasvikus Noore mehe kehakaalust ~20% moodustab rasv. Naistel on rasva rohkem
(tavaliselt 23). Tavaliselt sünnivad nakatunud emistel väikesed pesakonnad. · Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. · Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. · Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. · Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Diagnoosimine:Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud loode. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15) Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR
Iga lümfisõlm koosneb koorest (sisaldab B rakke, spetsiaalseid antigeeni-esitlevaid rakke (antigen-presenting cells, APC)) ja sisemisest säsist (T-, B- ja plasmarakud). Väljaspoolt on ta kaetud sidekoelise kihnuga, millest siirduvad sõlme sisse põrgad, vaheseinad ja põimuvad seal üksteisega võrgustikuks. Nende vaheseinte vahekohtades asetsevad lümfifolliikulid, millest suunduvad säsisse säsiväädid. Säsiväätides leidub rohkesti lümfotsüüte, hemolümfoblaste, plasmarakke. Kõik need vaheruumid, mis jäävad lümfisõlme tema kihnu ja folliikulite ning säsiväätide vahele ja mis on täidetud hõredarakulise retikulaarse sidekoega, kannavad lümfiurgete nimetust. Lümfiurgete seinteks on väga suure fagotsütaarse aktiivsusega retikuloendoteliaalsed rakud, mis võivad eralduda ja muutuda makrofaagideks. Lümfiurgetes rikastub lümf lümfotsüütide ja plasmarakkudega. Üldiselt samasuguse ehitusega on ka Peyeri naastud ja mandlid
Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on
Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus,
liiguvad tüümusesse (harknäärmesse), kus toimub nende lõplik diferentseerumine. T-lümfotsüüdid on esmavastutavad T-rakkude vahendatud e. rakulise immuunvastuse eest. B-lümfotsüüt, B-rakk (ingl. B lymphocyte, B cell)- Tähtis rakkude klass, mis valmivad luuüdis ja küpsevad seejärel perifeerses veres. Vastutavad põhiliselt antikeha vahendatud e. humoraalse immuunvastuse eest. Nad moodustavad antikehi tootvaid plasmarakke ja mõningaid muid immuunsüsteemi rakke. 16. T-rakkude retseptorid 1. Kaks polüpeptiidi (heterodimeerne valk) - alfa- ja beeta-ahelad - mõlemas muutlik ja konstatntne piirkond - koostöö koesobivuskompleksi (MHC) antigeenidega (MHC taskud) 2. Koesobivusantigeenid (oma eristamine võõrast) - MHC-valgud - HLA-lookused 17. Immuunvastus
Parvoviroosi põdevatel emistel sünnivad pesakonnad, kus osa looteid on mumifitseerunud (tavaliselt 2–3). Tavaliselt sünnivad nakatunud emistel väikesed pesakonnad. Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Dif.diagnoos: Sigade katk, SRRS, sigade adeno-, entero- ja reoviirusinfektsioon, Aujeszky haigus, Sigade tsirkoviroos, Sigade Aafrika katk. Diagnoosimine: Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud. Viiruse isoleerimiseks
annaabi.ee 
