koostamise protsessi juures silma hakkab. Ei saa otseselt öelda, kuidas seda oleks saanud vältida. Võib-olla oleks saanud maavalitsus juba ise tellida analüüsi, mille tellis ministeerium Tehnikaülikooli eksperdilt [Pärnu maavanema..., 2012:4-5]. Samas ei ole siseministeerium kuidagi arvestanud ülesjäänud vaidlusi, vaid on maavalitsusega ühte meelt. Ei ole aru saada, kui palju ministeerium süvenes vastuväidetesse. Selle probleemi lahendmaiseks võiks kehtida planeerimisseaduses säte, mis annab planeeringu korraldajale suurema õiguse vastuväiteid mitte arvestada. Praegusel juhul pikenes planeeringu menetlemise periood vastuväidete arutamise tõttu poolteist aastat. 2.3. Siseministeerium ja kohalikud omavalitsused Siseministeerium pidi järelevalve käigus vastama ülesjäänud planeeringuvaietele, mis olid esitatud kohalike elanike poolt. Vaadates siseministeeriumi vastuskirju elanikele, ei ole näha, et siseministeerium oleks omavalitsustelt küsinud seisukohta
5) anda juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks (haldamiseks) linnaosa tasandil, sh ka nende alade puhul, mis pole ametlikult haljasalade nimekirjas, kuid mis täidavad olulist rolli tiheasula rohestruktuuris; 6) valmistada ette realistlikud rohestruktuuriga seotud investeerimisplaanid; 7) töötada välja rohealade hooldusprintsiibid, mis oleksid suunatud kõigi rohealadega seotud eesmärkide saavutamisele 5. Kuidas on rohestruktuuri planeerimist käsitletud Planeerimisseaduses (ehk millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks)? Üldplaneeringute üheks ülesandeks on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Maakonnaplaneeringu ühe ülesandena on planeerimisseaduses kirja pandud loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamine ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Üleriigilise planeeringu ülesandeks on eri tüüpi
2) Uuri ka seaduse põhjusi või mõtet; 3) Mõtle hoolsalt, millal, kus ja kelle poolt seadus luuakse/loodi; 4) Toimingule tuleb leida seaduslik alus, mitte toimingu järgi õigusnormi väänata; 5) Mõista õigust õigluse reeglite järgi. Johann Oldendorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 19 Planeeringute liigid planeerimisseaduses 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine
sh ka nende alade puhul, mis pole ametlikult haljasalade nimekirjas, kuid mis täidavad olulist rolli tiheasula rohestruktuuris; · valmistada ette realistlikud rohestruktuuriga seotud investeerimisplaanid; · töötada välja rohealade hooldusprintsiibid, mis oleksid suunatud kõigi rohealadega seotud eesmärkide saavutamisele. 5. Kuidas on rohestruktuuri planeerimist käsitletud Planeerimisseaduses (ehk millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks)? 6. Millised on rohestruktuuri elementide funktsionaalsed väärtused (kuus)? 1) maastikulised- ja kultuurajalooga seotud (sh identiteedi ehk paiga vaimuga seotud) 2) ökoloogilised ehk tiheasula loodusega seotud 3) inimeste vabaõhu rekreatsiooni ehk puhketegevusega seotud 4) kergliiklusega (jalakäijad, ratturid, ratastooli kasutajad, rulluisutajad jne)
raudteejaama või vabriku ümber. Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku. 19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises kontekstis on neid mõisteid kasutatud planeerimisseaduses? Tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. 20
poliitikutele, haldajatele ja planeerijatele teatavaks tegema, selleks et need saaksid neid soove, vajadusi ja argumente planeerimisprotsessis arvestada. Selleks on vaja aga ressursse (aega ja raha), initsiatiivi ja teatud aktiivsust ning häid kanaleid teiste planeeringu osapooltega suhtlemiseks. Tarbijate aktiviseerimiseks on mitmeid võimalusi, alates üldisest informeerimisest ja arutelude korraldamisest (sätestatud juba ka meie planeerimisseaduses) ja lõpetades drastiliste tegevusmeetmete kasutamisega, toomaks esile ka nende huvigruppide huvisid, kellel muidu jääks puudu oskusi ja võimalusi oma huvide eest seismisel. 6. Analüüsi teostamise eesmärgid · esile tuua ja kindlustada vajalikke ühiskondlikke ühishuve; · käsitleda individuaalse või huvigruppide tegevuse negatiivseid kõrvalmõjusid; · luua ja parandad taustinformatsiooni paremate avaliku ja era sektori otsuste tegemiseks;
Detailplaneeringute koostamisega tagab vald või linn talle Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning Planeerimisseadusega pandud ülesannete täitmise ning loob võimalused oma halduspiires asuva territooriumi tasakaalustatud arenguks. Detailplaneeringu ülesanne on hinnata kavandatava muudatuse tervikmõju ja leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks. Lähteülesande koostamine: 2.4. Detailplaneeringu lähteülesanne/ lähteseisukohad PES-is ei olnud ja ka Planeerimisseaduses ei ole planeeringu lähteülesande mõistet. PES-i § 16 lg 1 kasutas ja uue seaduse § 16 lõiked 2 ja 3 kasutavad lähteseisukohtade mõistet. Paljudes kohalikes omavalitsustes on seni siiski koostatud detailplaneeringu algatamisel planeeringu lähteülesanne, mis kinnitatakse volikogu õigusaktiga. Seda ei saa päris õigeks pidada juba sisulistel põhjustel – planeeringu koostamine on üks pidev protsess, mille käigus järk-järgult jõutakse lõpliku lahenduseni.
annaabi.ee 
