VANAAJA MUUSIKA Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt
sigivuslauludest) -Muusikast sai iseseisev kunst -Tuli Muusikateooria -Laadidele pani lõpliku aluse ptholemaius -Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks -Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, -Vana-Kreeka pillid:paanivile, süüriks 4.Vana-Rooma -Lähtuti vana-rooma muusikapärandist -Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes -Orkester esines iseseisvalt -Muusikas hakati kasutama nii täis kui pooltoone -Hakati korraldam kontserte -Tekkis klakööri amet e. palgati plaksutajad -Tekkis uus kunstlik pantomiim.Kus tantsu abil kujutati sündmuste käiku millest laulis koor ja koori saatis orkester -Pillid: tibia, vesiorel Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku lagunemiseni:Suur rahvastikuränne, läänekristlik kloostrikultuur ja läänekristlus. Varakristlik muusika -Vana-Kreeka ja Lähis-Ida mõjutused -Psalmid ja hümnid -Üleminekuetapp antiikkultuuri ja keskaega Tähtsamad laulu tüübid: -Psalmoodia ehk tekstid vanast testamendist
Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes - Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule - Orkester oli ka iseseisev esineja vahetevahel - Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus - Hakati korraldama kontserte - Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alaal mitmesugused võistlused, Nero oli andekas kitarrivirtuoos - Elukutselised plaksutajad - klaköörid - Kujunes pantomiim - Pillid: Vana-Rooma vesiorel, tiibia Varakristlik muusika 1. saj II pool - 6. saj - Kristlus sündis Palestiinas ja levis algselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika aladel - Varakristlikul ajajärgul ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraldatud ja juhitud struktuuri - Algselt oli kristluses ühtne keel kreeka keel (Vana-Kreeka kultuur mõjutas palju)
eest (millest oma osa nõudis ka pragmaatik); teised elasid uhket elu süüdimõistetutelt 9 konfiskeeritud rahaga ning nende uste taga tunglevate abivajajate ohjeldamiseks, tuli advokaatidel valveorje kasutada. Tihtipeale võtsid advokaadid vastu altkäemakse ka vastaspoolelt ning muutsid sellega kohtuprotsessi teatrisarnaseks või palkasid endale plaksutajad, kes kõne ajal neile heakskiitu avaldaksid. Kuna kõneosavaid advokaate oli Roomas õigusteadlastest tunduvalt rohkem, siis ei tasu imestada, et õiglus sageli tagaplaanile jäi (Tiidus 1997). PÕLLUMEHED Cicero on öelnud ,,Kõige hinnatavam on põllumajandus see on vaba mehe väärikas tegevusala" (Tiidus 1997; lk 212). Hinnati kõrgelt kõiksugu teadmisi, mis põlluharimisega seostusid. Tavaliselt keskenduti kindlale põllumajanduskultuuri kasvatamisele, tänu millele sai
Loominguline kriis, mida ta ka ise märkab. 1672. aastal hoop tema enesearmastusele. Valmistus välja tooma ,,Iphigeniat" ja saab teada, et selle sama kavatseb lavale tuua ka kadunud Moliere'i trupp. Saavutab ta seda, et keelustatakse kaheks kuuks Moliere'i Iphigenia, kuni huvi tema teose vastu on raugenud. Teatriintriigimudel tema ,,Phedra". Fradooni näidend anti Moliere'i trupile, nad jõudsid oma teose välja anda 2 päeva varem. Fradooni oma saatis tohutu menu, palgatud plaksutajad. Racine'il tekitati tunne, nagu ta oleks läbi kukkunud, hiljem aga tunnistati, et see see oli üks parimaid Racine'i teoseid. Samas, lõpuks ometi oli keegi ka temale ära teinud. Ilmselt see sai põhjuseks, miks ta otsustas teatrist lahkuda. ,,Phaedra" - Phaedra armus oma kasupoega Hyppolitosesse. Racine jaoks tähtis moment, et Hyppolitos ei ole Phaedrale veresugulane, vaid tema isa naine, puudub verepilastuslik moment kuritegelikkuse moment tekib Phaedra teadvuses mitte reaalsuses.
Isegi Vestmann üritas luuletusi kirjutama hakata. ,,Tabamata ime" (1912) : Tegevus toimub linnas. Põhiteemaks on kultuuri ostmine ja müümine. Pealkiri tuleneb sellest, et Leo ime jääb teoses tabamata. Ta ei viinud oma loomingut kõrgemale tasemale. Peategelane ongi Leo Saalep, kes on tark, andekas,nutikas, loominguline. Lilli Ellert oli armukade, aus, negatiivne isiksus, võimukas. Kuna Lilli ostis ära palgalised plaksutajad ja ajakirjanikud, et nad Saalepi kontserdist positiivseid artikkleid kirjutaks. Lilli tahtis Saalepi kuulsuse kaudu ise kuulsaks saada. Teoses on ,,päikesenaine" Eeva Marland, sest ta oli heasüdamlik ja väärikas naine. Tegemist on draamaga. Vilde tõi Eestisse eepilise näitekirjanduse, mis tuleb Hendrik Ibseni näidendist (tegevust on vähe, arutletakse millegi üle). Leo Saalep, tema abikaasa Lilli Ellert. Eeva Marland on tark, oskab ühiskonda analüüsida, mee lõhn (peab mesilasi)
piimamees"(1916) ,,Tabamata ime" 1912: Draama. Peategelased Lilli Ellert, Leo Saalep, Eva Marland Leo Saalep oli klaverikunstnik, tema naine Lilli Ellert väga ambitsioonikas. Eva Marland päikesenaine, kunagi oli tal Leoga suhe, ütles Leole, et ta ei tabanud ta mängus imet. Läbiv probleem on kultuuri ostetavus ja müüvus. Leo naine proovis talle väga palju reklaami teha, ostis ära plaksutajad ja kriitikud, pani igale poole enda mõeldud juttu juurde, et tema mees ikka võimalikult kuulsaks saaks. Tegi seda, et kätte maksta päikesenaisele. Lilli tahtis mehe läbi saada kuulsaks. Raamatu lõpus kontsertil, kus Leo esines ütles Eva talle, et ta ei tabanud ta mängus imet. ,,Pisuhänd" 1913: "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend
annaabi.ee 
