sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Soojenemine,ainete kokkupuude, peenestamine,valgus fotosünteesiks,elektrivool 12) Mis kiirendab keemilist reaktsiooni? Kuumutamine, purustamine,segamine. 13) Kiired ja aeglased reaktsioonid? Aeglased: kõdundamine, hingamine, Kiired: põlemine, plahvatamine 15) Laborivahendid? Klaasanumad,katseklaas, keeduklaas, kolbe,pipette,mõõtesilinder,lehter, uhmer,tiiglitangid, portselankauss
Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra suuremaks. Tekib uus isotoop, reeglina ergastatud seisundis ja ebastabiilne. Ta laguneb, kiirates kas - või - osakese ja - kvante, mis omakorda võib osutuda radioaktiivseks. Looduses on kõige raskema tuumaga element uraan. Tuumade lõhustumine See on tuuma jagunemine kaheks. Ahelreaktsioon : tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. Näiteks : püssirohu plahvatamine, sest siin pole vajalik õhu juurdevool ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirgusega. Paljunemistegur. Tuumapomm Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata. Suuremates ainekogustes läheb vähem neutroneid kaotsi. Nn. kriitilise massi puhul kasutatakse igast lõhustumisest tekkinud neutroneist ära
Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Supernoovast alles jäänud tähe materjal. Sellised tähed koosnev peaaegu täielikult neutronitest. Neutron tähed on väga kuumad ja on kaitstud edasi lagunemise eest. Must auk Mustad augud moodustuvad väga massiivse tähe plahvatamisel alles jäänud mateeriast. Nad on nii tihedad ja suure külgetõmbe
Vananenud kiiritatuse mõõtühik on rõntgen (R), mis on defineeritud lähtudes kiirguse iooniseerimisvõimest. Ligikaudu 1 Gy võrdub 100 R. Kürii (Ci) - ühes grammis raadiumis (poolestusaeg 1600 aastat) toimub sekundis 37 miljardit lagunemist, seda tähistab suurem aktiivsuse ühik kürii: 1 Ci = 3,7x1010 Bq. Radioaktiivse kiirguse allikad Radioaktiivsed preparaadid ja röntgenseadmed Tuumapommi, elktrijaama reaktori plahvatamine ( väga inensiivne neutronite voog) Tuumajäätmed Plutoonium, stronsium ja tseesium Maa kiirgustaust ehk looduslik kiirgus Looduslik kiirgus ehk kiirgustaust 30 aasta looduslik kiirgusdoos inimesele Kosmiline kiirgus 20...40 mSv Maa radioaktiivsus 10...15 mSv Radioaktiivne kaalium 6 mSv Radioaktiivne süsinik 0.5...1 mSv Kokku : 40...60 Meditsiinilise kiirguse kasutamine võib seda doosi isegi kahekordistada
rannikule. Eesti seisukohalt on tähtis tagada, et keskonna- ja muude mõjude põhjalik hindamine, toimuks enne gaasijuhtme rajamist. Sellega olen ma 100% nõus, et enne tehku ikka maksimaalselt põhjalik uurimine ja siis hakaku edasi kavadama. Gaasijuhe langeks kokku ka laevateedega, mis ei oleks nii hea ohutuse mõttes. Juhe on kavandatud 50 aastaks, niisiis minu mureks on see, et mis siis juhtub, kui toimub selle plahvatamine või juhe satub mõne miini otsa. Mõnede teadlaste arvates on risk ligi 30 % , et toru võib tulevikus lõhkeda. Kas see on piisavalt suur arv, et jätta gaasijuhe ehitamata? Ju siis ei ole, sest see ju ikkagi tuleb. Ja mis teeb see toru kaladega ja Läänemeres oleva taimestikuga ? Ega see head küll ei tee, see rikub veelgi rohkem nende elutingimusi, kui need siiamaani olnud on. Ja mõtleme allveelaevadele. Kuidas nad peaksid seal vee all sõitma, kui mingi monster toru
Tektoonilisi laineid põhjustavad maa sisepinged, nagu näiteks laamade üksteise alla vajumine. Vulkaanilisi laineid põhjustab vulkaani purse, mis omakorda liigutab kivimeid ja paneb nad võnkuma mis tekitabki maavärina. Langatuslisi laineid põhjustab koobaste sissevarisemine mis liigutavad kivimeid, suruvad suure jõuga vastu maad ja tekitavad läbi selle kiired võnkumised ehk maavänina. Tehnogeenilisi värinaid põhjustab inimeste tegevus nagu näiteks lõhkelaengute plahvatamine või suured surved maale. Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega. Tema järgi nimetatigi skaala mille järgi mõõdetakse maavärinate tugevust. Seismomeeter Mõõteriist millega mõõdetakse maavärinate tugevust on seismomeeter. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Skaalad
Tavaliselt on eralduvateks gaasideks süsihappegaas (CO 2), vesinik (H2), hapnik (O2) või lämmastik (N2). Gaaside ruumala on tahketest- ja vedelatest ainetest tunduvalt suurem. Keemilises plahvatuses eralduvad gaasid ülikiirelt, tekitades kõrge rõhu reaktsiooni kohas, ning rõhk paiskub lööklainena laiali [11]. Füüsikaline plahvatus on aine muutumine füüsikaliselt, tekitades kindlas ruumiosas kõrge rõhu, mis paisub ja plahvatab kõrge rõhu tagajärjel (näiteks aurukatla plahvatamine) [11]. Tuumaplahvatus on suure hulga energia järsk vabanemine aatomituuma reaktsioonides ahelreaktsiooni mõjul, kus ühe aatomituuma lõhustumisel eralduvad neutronid panevad lõhastuma järgmisi aatomituumi. Ahelreaktsioon tekib enam jaolt rasketuumade lõhustumisel, sest rasketuumades eraldub piisavalt neutroneid [5]. Joonis 1 . Tuumaplahvatus. [18]
Wikmani Poisid Jaan Kross Tallinn 1998 1. Teose sisu lühikokkuvõte Wikmani poisid alustasid kümnendat klassi edukalt. Aktus algas direktori igava jutuajamisega. Posid sattusid selles teoses mitmetesse probleemidesse. Esimene probleem oli magneesiumi kera plahvatamine, mille tagajärel oli Pukspuu Juss hädas ning talle tulid appi teised poisid. Jaagu ja Virve vahel oli enamat kui ainult sõprus. Nad käisid pidudel koos. Kümnenda klassi keskel suri Hr. Wikman maovähki. Tema asemele tuli Ambelm kes lahkus üheteistkümnenda klassi alguses. Kui tuli eksamite aeg, üritasid poisid igal viisil matemaatika kontrolltööst ära hiilida. Pärast eksameid läksid poisid koos Tiimuse ja Prikiga Stockholmi
esilekutsuva neutroni energia üldse tähtis. Sel juhul võivad ka lõhustumise tagajärjel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist, nimetatakse ahelreaktsiooniks. Ahelreaktsiooni näited Ahelreaktsooni näiteks võiks olla lõkke põlemine, sest põlemisel tekkinud soojus süütab üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahvatamine, sest siin pole võimalik õhu juurdevool ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirusega. Paljunemistegur Kuna tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus lõhustumiste sagedus järjest kasvada. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsioon suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128...
toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel, nim ahelreaktsiooniks. Keemiliste reaktsioonide puhul oleks ahelreaktsioon näiteks lõkke põlemine, sest põlemisel tekkinud soojus süütab üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahvatamine, sest seda ei piira õhu juurdevoolu vajadus ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirusega. Kuna tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus samaaegselt lõhustuvate tuumade arv järjest kasvada. Tekkigu näiteks ühe tuuma lõhustumisel kaks neutronit, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt kaks uut lõhustumist.
= vahendid. Terrorism = hirm. Klassifikatsioonid: Individuaalne terrorism on võimalik (ei pea olema grupp. Nt Timothy Macfade- Oklahoma linnahall). Riigi sisene või kohalik terrorism. Rahvusvaheline terrorism (seotud paljude riikide kodanikega. Nt. Jihad grupp- lõuna Egiptuses. Rahvusvaheline selle tõttu, et läheb püramiidide juurde, kus on turistid ja kuna ohvrid on rahvusvahelised inimesed on tegemist rahvusvahelise terrorismiga. Nt võõra riigi territooriumil Egiptuse saatkonnas pommi plahvatamine on kohalik terrorism, kuna saatkond on Egiptuse oma). Riigi sponsoreeritud terrorism (tutvustatud USA poolt. Nt finantsiliselt, sõjaväe vahendite andmine, varjul hoidmine, sõjaväeline treening). Rahvuslik terrorism (seotud etniliste gruppidega ja rahvustega). Ideoloogiline terrorism (parempoolsed või vasakpoolsed ideoloogiad). Külmasõja ajal enamus teada olevad terrorirühmitused olid ideoloogilised ja seotud Leninismiga. Terrorism või vabadusvõitlus
Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilised sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Reaktsioonikiirus 1. Tuua näiteid aeglastest ja üliaeglastest; kiirest ja ülikiirest reaktsioonist. 2. Mida väljendab reaktsioonikiirus? 3. Selgitada reaktsioonikiiruse sõltumist temperatuurist, kontsentratsioonist, peenestusastmest ja aine iseloomust. 1. Ülikiire (plahvatuslik) reaktsioon lõhkeaine plahvatamine Kiire reaktsioon tsingi reageerimine happega Aeglane reaktsioon raudnaela roostetamine Väga aeglane reaktsioon maavarade teke 2. Reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus. 3. Sõltumine temperatuurist: Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on energia ja liikumiskiirus aineosakestel. Sõltumine kontsentratsioonist: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda suurem on reaktsiooni kiirus.
Püssirohi ja teadus Püssirohi ja suurtükk purustasid keskaegse maailma mitte ainult majanduslikult ja poliitiliselt. Ka toonast mõttelaadi murendasid nad tugevasti. On öeldud: salpeeter tegi filosoofias niisama suurt kära kui sõjas. Püssirohi ja suurtükk olid midagi täiesti uut, kreeklastel puudusid nende tarvis sõnadki. Mis veel tähtsam: püssirohu valmistamine, selle plahvatamine, kuuli väljapaiskumine suurtükitorust ja lend püstitasid küsimusi, mille lahendamiseks tuli otsida täiesti uusi teid ja rajada uusi teadusharusid. Kust püssirohi ka pärit oleks, selle peamist koostisosa salpeetrit kaaliumnitraati võidi saada üksnes pärast soolade eraldamise ja puhastamise võtete hoolikat tundmaõppimist. Võib- olla oli siin toeks alkeemiagi. Seejuures pidi paratamatult tähelepanu pööramata lahustumise ja kristalliseerumise nähtustele
FFF 36 v?i väiksem püstolid, derringerid (tilluke, väiksekaliibriline püstol, sageli ühelasuline). Mark FFF on kiireima põlemisega, kuna väiksem tera annab suurema üldise põlemispinna. Ka suuremad margid annavad kasutada, millest teeme juttu veidi hiljem. Musta püssirohu hinnaskaala kõigub vahemikus 8.50-9.00 USD naela kohta. Hind ei sõltu margist ning seetõttu säästate aega ja vaeva, ostes kõige peenemat puru. Musta püssirohu põhi vigadeks on tema ootamatu plahvatamine staatilise elektri mõjul ja tendents õhust niiskust endasse imeda. Et seda rahulikult ja turvaliselt kühveldada, peab pommimeisterdaja kasutama plastlusikat ja puidust salatikaussi. Väheste annuste kaupa ette tõstes peab ta õrnalt pressides või ringe tehes lusika abil püssirohu peeneks hõõruma. Kui püssirohi on muutunud sama peeneks kui jahu, on see tipp-top kraam. Peenestusaste sõltub teadagi meisterdatava põrguvärgi tüübist - on ilmselge,
annaabi.ee 
