4 5,77 0,2 99,8 2 0,71 0,02 99,82 1 0,41 0,01 99,83 0 0,87 0,03 99,86 5.7 Killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Katsetavas proovis, mis oli eelnevalt sõelutud 4 ja 8mm sõelaga kaalus 1000 g. Plaatjaid ja nõeljaid terasid oli 73,9 g, mis on 7,3% kogu massist. 5.8 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Tabel 3. Tuugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku fraktisoon Kontrollsõela Silindrisse puistatud Killustiku läbinud killustiku killustiku mass [g] muljumiskindlus mass [g] [%]
Silindrisse puistatud proovi mass M=352,4 g Kontrollsõela läbinud killustiku mass m1=294 g Muljumiskindlus Dp=294/352,4*100=83,4% 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1368,9 kg/m3 ning teradetiheduseks 2607,6 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 47,5%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 1,0 mm. Terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 8-16 mm sisaldas 23,8% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 8-16 mm muljumiskindluseks saadi 83,4%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 200. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjaid; fraktsioonidsees jaotamise põhjal;
raskebetooni puhul on maksimaalselt 35%. Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde. Graafiku järgi võib järeldada, et suurem osa killustiku massist moodustavad 4 kuni 11,2[mm] läbimõõduga osad. 6 7. Kordamisküsimused 7.1 Killustik valitakse betooni tegemiseks järgmiselt. Killustikus ei tohi olla palju plaatjaid ja nõeljaid terasid. Plaatjad terad võivad jääda vett enda alla hoidma, mis kuivatamisel ära aurustub ning tekib tühimik ja see nõrgestab betooni struktuuri. Veeimavus näitab palju poore on killustikus. Seega, kui killustik on vett imav siis ei ole see hea betooni tegemiseks. Kuna seal on palju poore, mis muudab betooni nõrgaks. 7.2 Üldiselt kasutatakse betoonisegu tegemiseks killustiku mille fraktsioon jääb vahemiku 4-16mm.
1 975,2 997,4 2,3 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1429 kg/m3 (1250-1400 kg/m3) ning teradetiheduseks 2659 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 46,3%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Graafikut vaadates, saab järeldada, et terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 4-16 mm sisaldas 28% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks?
kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetväli nagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?]. Teleskoobiga on see Maast poole
aurustusid kasvuhooneefekti põhjustatud temperatuur tõusu tagajärjel. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud ja kuna Veenusel puudub selline päikesetuulte eest kaitsev magnetvälinagu Maal, siis on tõenäoliselt vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid- plaatjaid kive. 3 Geograafia ja pinnavormid Veenuse pind ja pinnamood oli kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata ning kaardistati alles aastatel 199091 projekt Magellan'i käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid
0%, 2D=läbind 100%. Jämetäitematerjalil oleneb terasuurusest, kuid on sarnane. Erinevates standardites on erinevad lähenemised terastikulise koostise määramisele. Avad võivad olla ruudukujulised või ümarad. Kasutatakse ka peenusmoodulit: summaarsete täisjääkide summa sõeltel 0,125...4 jagatud 100-ga. Soovitused: ideaalkõverate valemid. 15. Killustiku tootmise põhietapid ja seadmed Lõugpurusti töökindel, kuid palju nõeljaid terasid. Koonuspurusti- ei teki plaatjaid ja nõeljaid terasid nii palju kui lõugpurustites. Tööprotsess: kaevandamine (õhkamine), transport, punker, toitja, purusti, transport, sõelumine, punker. 16. Vesi betoonisegu valmistamiseks Joogivesi või vesi, mille pH > 4. Samuti peab olema piiratud sulfaadisisaldus ning soolade sisaldus. Merevesi pole lubatud armeeritud betoonis ning reovesi üldiselt betoonis. Looduslikul ning jäätmeveel on kohustuslikud kontrollkatsetused.
Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne Muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud Ülakiht Eelmise aasta taimejäätmed on lagunenud Muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga Üleminek Järkjärguline üleminek Ei ole plaatjaid mullakihte Kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) Alumine või struktuuriagregaatidega muld kiht Ühtlane, sügav juurestatus Arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuuriga muld: Mudastunud, mullakoorik Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad Ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega
Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne - muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud - eelmise aasta taimejäänused on lagunenud - muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga 3) Üleminek: - järk-järguline üleminek 4) Alumine kiht: - ei ole plaatjaid mullakihte - kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld 3 - ühtlane sügav juurestatus - arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuursusega muld on: 1) Mullapind: - mudastunud mullakoorik - makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad 2) Ülakiht: - ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuragregaadid - ebaühtlane juurestatus
Oluline diagnostiline geneetiliselt määratud tunnus. Agregaate moodustavad kõige enam kokid. Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Enamus perekonna Streptococcus liike on ahelkokid (streptokokid). Kokkide ahelaid moodustab ka Thiomargarita namibiensis. Nelikkokk e. tetraad- paljunemine on kahes teineteisega ristuvad tasapinnas. Plaatjad agregaadid. Lampropedia moodustab plaatjaid agregaate. Puhastab reovett fosforist: kogub aktiivmudas rakku polüfosfaadi (polümeriseeritud ortofosforhape) terasid. Kuupjad agregaadid- sartsiinid. Pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasapinnas. Püsib koos tänu agregaadivälistele katetele (Sarcina ventriculi- katteks rakuväline tselluloos). Kobarkokid- stafülokokid. Agregaadid ebakorrapärased ja meenutavad viinamarjakobarat. Staphylococcus aureus- nahamikroob. Vistikud, nahamädanikud. Pulkbakterid e. batsillid.
annaabi.ee 
