2.2 Toimetamise etapp See etapp algab pärsat Portfolio Managment Review (MR), mis on nagu sild Plaani ja Toimetamise etappi vahel. Toimetamise etapis teenused on plaanitud, disainitud ja paigaldatud. See on samuti osa, kus infrastruktuuri projekt või toote paigaldus on plaanitud, disainitud, ehitatud ja paigaldatud. Kogu see protsess algab algse planeerimis vormiga mida kutsutakse „kujutlemiseks“ (envisioning) mis läbib rohkem ametlikuma plaanimis etapi, jätkub disaini ja ehitamis etapiga millele järgneb testimine, ning kõik see lõppeb paigaldamisega. Selles etapis on tihti suur tähtsus projekti meeskondadel. (Technet Microsoft, 28.03.2014) 2.2.1 Service Management Functions Kujutlemine (Envision) – Eesmärgiks on anda edasi täpselt projekti visioon, ulatus ja risk. Projekti planeerimine (Project Planning) – Eesmärgiks on saada nõusolek projekti
teostatavuse kontrolliga. Protsess võib alata ka progressiivselt. II) alternatiivplaanide väljatöötamine kõigi (mis tegelikult üha võimatumaks (-) ajakulu (ehk rahakulu) muutub) võimaluste leidmine, mis võimaldavad saavutada soovitud eesmärki; Enamasti langevad plaanimis- ja juhtimistasandid kokku (vähemasti tuleks seda taotleda). III) otsustamine sobivaima alternatiivi valimine; Kasutatavad planeerimismeetodid on üldjuhul seoses organisatsiooni küpsusega, mida IV) täitmise kontroll tegelike tulemuste võrdlemine kavandatud näitarvudega. iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises).
Kontrollimise põhilised ülesanded: * aidata juhil veendumusele jõuda, et ühise tegevuse tulemused ühtivad püstitatud eesmärkidega ja ülesannetega; * varustada juht õigeaegselt teabega, mis võib teda sundida püstitatud eesmärke, tegevuskavu või otsuseid muutma, viima need praeguste või tulevaste vajadustega kooskõlla. 56 Joonis 43. Plaanimis-kontrollimisahel (Üksvärav, 2004) Kontrollimise objekt on inimese tegevus, mingi tegevusvaldkond, asjaajamine, toodete omadused, teenuste tase või midagi muud. Keskpunktiks on inimene. Kontrollimine on kavandamise vastaspool, s.t kontrollimine peab kaasa aitama, et see mis oli kavandatud, tõepoolest ka toimub. Kontrollimine aitab organisatsioonil kohaneda keskkonnamuutustega, vältida
· Teenuse tootmine põhineb välisteguri, tarbija või tema objekti, kaasamisel tootmisprotsessi ja selle alusel tootmisvahendite lõppkombinatsiooni loomisel. · Vajadus hoida kõrget valmisolekut teenuste osutamiseks ning see, et teenuseid ei ole võimalik varuks toota, toovad kaasa suure valmisolekukulud ja põhjustavad eelkõige hooajalisi teenuseid pakkuvatele ettevõtetele olulisi plaanimis- ja käibeprobleeme. · Välisteguri integreerimine teenuse osutamise protsessi eeldab tootmise ja käibe sünkroonsust koos kliendi ja teenus osutaja omavahelise vastastikuse suhtlemisega. Kui tarbijale materiaalsete kaupade tootmise korral pakutakse valmistooteid, siis teenuste korral on tarbimine ja tootmine üheaegne, mis toob kaas selle, et teenuste kvaliteedile antakse kliendipoolne osaline hinnang juba teenuse osutamise
üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil,
üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil,
üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil,
annaabi.ee 
