küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17. sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest ajast peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale, mõnikord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid
Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised
Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi RIIETUS NAISED Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee Krookkrae asendus pitskraega Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid Kaheosalised seelikud. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga. Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised reeglid - kuninganna slepi pikkus oli u 5,5 m, tema tütardel u 4 m, hertsoginnadel 1,5 m jne Jalas kanti tikitud siidsukki Riietust täiendasid kindad ja lehvikud JUUKSED MEHED
raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL Naiste riided:muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust.Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Rõivastus oli maaliline,elegantne ja lihtne. Seda iseloomustas vaba vorm, pehmed kontuurid, erksad häasti sobivad värvikombinatsioonid.
Hakati rõivas koosnes avarast mantel, mille juurde vabamaks- lõdvem eelistama valgest maaniulatuvast käisteta kuulusid parfümeeritud korsett, avaram musliinist avarat lihtsat kleidist ja lühikeste või kindad. Moepilti dekoltee. Krookkrae kleiti. Selle all kanti pikkade käistega särgist. täiendasid terava ninaga asendus pitskraega. vastu keha liibuvat Naise tualeti juurde kingad, kikkhabe ja Varrukaid kaunistasid trikood. Riietuse juurde kuulusid ka sallid ja vurrud. laiad pitsmansetid. kuulus õhuke sall. loorid. Suursuguste inimeste eesõigus oli kasutada erksas toonis kangaid. Talumehe rõivastus koosnes pikkadest pükstest ja kitlitaolisest kuuest, talunaise oma särgi-
MOOD Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima mehe jõudu ja tugevust. Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi
Seelik oli kroogitud ja langes vabalt, ta oli väga pikk ja lohises veidi mööda maad. Vahel tõsteti pealmise kleidi hõlmad üles ja kinnitati puusadele (pesunaise kleit). Pidulikel pealiskleitidel oli slepp. Selle pikkus sõltus naise positsioonist õukonnas. Lubatud slepi pikkused olid järgmised: kuningannal - 11 küünart, kuningatütrel 9, kuninga lapselastel 7, printsessidel - 5, hertsoginnadel 3. Kleidi dekoltee oli suur ning kaunistatud valge pitskraega, ümber õlgade võidi kanda ka rätikut, vajaduse korral kanti seda ka peas. Aristokraatidel tekkis komme kanda põlle. Reinkrahvi stiil avaldus naistemoes vaid selles, et rõivaste kaunistustena kasutati paelte kimpe, alusrõivad olid avarad ning pitsidega kaunistatud särgi varrukad paistsid kleidi varrukate alt. Lisanditena tulid moodi muhvid ja maskid need pidid kaitsma nägu päikese ja tolmu eest. Kingad olid kõrge kõvera kontsaga, kuna nad seeliku alt ei paistnud, pöörati neile
Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17.sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale; teinekord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid
Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17.sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale; teinekord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Järgneva uuendusena kadusid ülakeha pigistanud ja lamendanud rõivaesemed, mille asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid
annaabi.ee 
