objekte. Roy Lichtenstein teemaks koomiksid. Andy Warhol "Campbelli tomatisupp", leiutas ka diskokera. suhtles ainult kuulsatega. kasutab siiditrükki. Marilyn Monroest 25 nägu. (Skulptuuri esindab G.Srgal ja Marisol- skulptuuridel maalitud näod, skulptuurid lähenevad assamblaazid. Inglise kunst: Francis Bacon- maalib kõik koledaks. Richard Hamilton). Hüperrealism e fotorealism, fotolik täpsus, üle vindi keeratud. Chuck Close "Leslie", Pistoletto. Eesti kunst: Tallinnas: Jaan Elken, Marje Üksine, Ando Keskküla, Kaisa Puustak. Tartus: Andrus Kasemaa, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe- slaidimaali maalisid. nende koolkonda nim Kursi koolkonnaks. Minimalism: kõike on vähe, minimaalselt. Kasutatakse moodul süsteemi. Donald Judd, Robert Morris, Carl Andr "Ekvivalent", "Magneesiumi väli", Sol LeWitt "Avatud geomeetriline struktuur IV. Maalitud puit". Postminimalism: antiik vormikunst, minimaalselt asju ja pehmeid esemeid. Arte povera-
linnatsivilisatsioonist. Selliseid töid on teinud ameeriklased: R.Estes, R. Goings ja R. Cottingham. Hüperrealism skulptuuris tähendas mulaazide tegemist George Segali jälgedes, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikuks. Duane Hanson riietab oma karikatuursuseni ilmekad inimtüübid standardsesse poeriietusse ja lisab neile kõiksuguseid asju, nt. kauplusekäru, fotoaparaadid,kotid, binoklid jne. Hüperrealism skulptuuris esindajad on veel John de Andrea, Chuck Close ja Michelangelo Pistoletto. Neoekspressionism tärkas Euroopas. Selle tõusu soodustas suurelt modernismi kriis ning vahel vaadeldakse neoekspressionismi postmodernismi ühe variandina. 1980. aastatel oligi iseloomulik Euroopa kunsti esiletõus ja suhteline sõltumatus USA eeskujudest. Seejuures pole Euroopa kunst sugugi ühtne, vaid selles võib uuesti eraldada rahvuslikke koolkondi. Saksa kunsti areng oli 1980. aastatel kõige iseseisvam ja dünaamilisem. Kaua kestnud vaimne surutis hakkas lõpuks järele
Hüperrealism: popkunsti edasiarendus, popi pöördumine banaalse 1965-ndate paiku Postpop ja hüperrealism reaalsuse poole, lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid fotost või slaidist. Michelangelo Pistoletto. Richard Estes, Robert Cottingham, Duane Hanson, Chuck Close. Teos (objekt) erineb foonist või kontekstist minimaalselt , võis siis on selle
Einela laudade peal olevad asjad - river valley vaikelu Robert Cottingham reklaamkirjad, eriti neoonigaa Roxy - Chuck Close - maalib portreesi (tema ja tema sõbrad), väidetavalt haigus, mis paneb teda unustama inimeste nägusid Autoportree - Hiljem eksperimenteeris optiliste illusioonidega Duane Hanson Turistid - täpselt inimese järgi võtab vormi, maalib kujud üle, parukad pähe, päris riided ja aksesuaarid Koduperenaine - võtab igapäeva hetked Michelangelo Pistoletto - sobiks ka neodada juurde Veenus kaltsudega - Eesti hüperrealism - pidi realismi tegema, miks siis mitte juba hüper ? Tartu koolkond, Tallina koonkond Jaan Elken Koidula ja Leineri tn. Nurk - heledused tumedused ja peegeldused on hüperrealistlikud, omamoodi suured maalilised pinnad Kajakas - mingi osa on jätkuvalt maaliline, ühiskonnakriitiline, põgenemine nsvl-ist Tiit Pääsuke - Poiss viiuliga - Vastuoluline aeg Miljard Kilk - ameerika vaimustus on suur eestis Eesti kunst xx
Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see
Jälgiti akadeemilise realismi traditsioone, millele lisati uusi võtteid, mis muutsid töö veel fotolikumaks. Motiivid on läbinisti linnlikud. Enamasti ollakse subjektist vaimustatud, kuid ilmneb ka kriitikat. Skulptuuris loodi mulaaze, mis muudeti täiesti illusionistlikuks. Maal: Richard Estes Ralf Goings Robert Cottingham John Salt Chuck Close Michelangelo de Pistoletto (kollaaz ja fotomontaaz) Skulptuur: Duane Hanson John de Andrea Neoekspressionism Enamus kunstist on subjektiivne ja endassesulgunud, kohati ka äärmiselt literatuurne ning täis allegooriaid. Kohati liideti iidsete koopamaalide naiivsus ja tahumatus. Ollakse mõjutatud ajaloost. Saksamaa: Georg Bazelitz A.R. Penck (ühendas ekspressionismi ürgse koopamaali ja graffitiga)
väljendamiseks. Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja
Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see
1966. Huulepulgad – spetsiifiline 60ndate seksrevolutsiooni sümbol, mida võiks saata hipide loosung „Make love not war“ POPKUNST EUROOPAS Itaalia: arte povera < Piero Manzoni (1933-1963) signeerimas elavat modelli [elavat skulptuuri] 1961 Arte povera – termini tõi 1969 kasutusse it kunstikriitik Germano Celant. Gruppi kui sellist ei eksisteerinud. Aga need olid itaalia kunstnikud, kes kasutasid “vaeseid” materjale. Pistoletto, Penone, Mario Merz, Jannis Kounellis jt Manzoni -- keha kui kunsti materjal Et kunst ei läheks muuseumisse, galeriisse, vaid ellu endasse. < 1961 konservid “Kunstniku sitt” (90 tk, iga kaalus 30 gr) “made in Italy”, müüdi kulla hinnaga Prantsusmaa: Nouveau Realisme Nouveau Realisme (= prantsuse popkunst) - 1960 Pierre Restany Pariisis asutas grupi Yves
annaabi.ee 
