Kunsti tähtsaim valdkond on maalikunst ja skulptuur on teisejärguline. Mõisted: Manerism - renessansi ja baroki vaheline periood( 1520-1600) Euroopa kunstis. Iseloomulik virtuoosne tehnika, vormide formatsioon jne. Vastandus renessansi harmooniale. Romanistid - Madalmaade maneristlikud kunstnikud. Leiutised: Botaaniline aed (1543). Lihtne vee termomeeter Galileo Galilei poolt (1593). Herbaarium Luca Ghini poolt (1534). Esimene ajaleht veneetsias (1563). Püstol Pistoia linnas (1540). Galileo hüdrostaatiline kaal (1586).
mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. Valmistatakse ka automaatse tulereziimi võimalusega püstoleid ehk automaatpüstoleid. Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil. Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tsehhi sõnast písala ('vilepill'). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss". Esimesed püstol Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale ratsaväelasele. Venemaal valmistas püstoleid peamiselt Tuula relvatehas
common law. Õigusteaduskond loodi Inglismaal Oxfordi ülikoolis. 14. ja 15. sajandil hakati õigust õpetama ka Kesk-Euroopa ülikoolides, nagu Praha, Vienna, Erfurt, Heidelberg ja Lepzig. Need ülikoolid meelitasid õigust õppima õpilasi Skandinaaviast, Madalmaadest ja Ida-Euroopast. Peamised kirikliku õiguse õpetamise viisid tulevad ikkagi Bologna ülikoolist. Kõige tähtsamad inimesed õigusteaduse loomisel keskajal olid Cino da Pistoia, Bartolus de Saxoferrato, Baldus de Ubaldis, Jacques de Revigny ja Pierre de Belleperche. Nendele inimestele oleme tänulikud tänapäevalgi erinevate õiguste loomise eest ja isegi Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilise loomise eest. Keskajal õpetati õigust ladina keeles, kuid 13. sajandi lõpus hakati juriidilisi töid kirjutama rahvakeeles. Õiguse õpetamine ja kirjutamine ladina -ja rahvakeeles olid väga sarnased, kuna need keeled täiustasid üksteise sõnavara
3 Odette Kirss, Jalutaja teejuht. Rakvere. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2008, lk 117, 119 4 www.rakvere.ee Mõtetes ja teoksil Vabaduse pargi rekonstrueerimine 02.03.2007 5 Vt lisa 2 fotod Vabaduse park Vabadussõja mälestussammas Sammas valmis 1925. aastal Amandus Adamsoni kavandi põhjal. Tegu on maakonna keskse mälestussambaga. Tsementbetoonist samba valmistas kohalik ehitusmeister Weigel insener Adoffi juhatusel. Sõjameeste kujud valati pronksi Itaalias Pistoia linnas A. Adamsoni valmistatud mudelite põhjal. Vabadussõja mälestussammas kujutab endast kuuejärgulist tsementplokkidest astmikpüramiidi, millel seisab skulptuuriüksus - tõstetud mõõgaga sõdur ja tema najale toetuv haavatud lipukandja. Kujude kõrgus on 2,13 meetrit ja mälestussamba üldkõrgus 8,5 meetrit. Aluse esiküljel on reljeeftähtedes kiri "1918 - 1920 Vabadussõjas langenuile", selle all pronksreljeef stseenidega muistsest iseseisvusest ja Vabadussõjast
1. Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde,16 ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia.17 2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida, sest kui üksikud erandid välja arvata, osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3
peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia. 2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida, sest kui üksikud erandid välja arvata, osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3
1. Jõudes jutujärjega teiste eelnimetatud omaduste juurde,16 ütlen, et iga valitseja peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia.17 2. Alamate üksmeele ja ustavuse säilitamise nimel ei tarvitse valitseja niisiis julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida, sest kui üksikud erandid välja arvata, osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3
peaks tahtma, et teda peetaks halastavaks ja mitte julmaks; siiski tuleb tal hoiduda kasutamast halastust vääriti. Cesare Borgiat peeti küll julmaks, ent just tema julmus oli see, mis lepitas Romagna, ühendas provintsi ning taastas seal rahu ja ustavuse. 21 Sügavamalt järele mõeldes näeme, et ta oli märksa halastavam firenzelastest, kes lasksid julmurite kuulsusest pääsemiseks hävitada Pistoia · Kas olla armastatud või kardetud? Siit saab alguse vaidlus: kas on parem olla armastatud kui kardetud või vastupidi. Vastuseks öeldakse, et tuleks tahta olla nii ühte kui teist, et aga mõlemat korraga saavutada on raske, siis on märksa kindlam olla kardetud kui armastatud - juhul, kui tuleks jätta kõrvale üks neist kahest. (Vrdl. Erasmus!) ... inimestel [on] vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb end armastama, kui
ja maine naine. Sünalefa ühe sõna lõppsilbi ja järgmise algussilbi üheks silbiks lugemine. Sonetis on 14 värssi. 18. laulus ühiskondlik patriootiline laul unistus ühtsest Itaaliast. P on väga oluline selle ideaaliga! Tahtis vabariikliku Rooma eeskujul näha ka ühtset isamaad. 70. luuletus, mis on kantsoon, kus iga stroofi lõpp on tsitaat, mis peegeldab uusaegse lüürika kujunemist. (Arnaut Daniel, Quidi G. uue maheda stiili looja; Cino da Pistoia ja ka P enese tsitaat.) 71-73 tre sorell kolm õde. Need kolm kantsooni on eranditult pühendatud Laura silmade ilule. 92. luuletus pühendatus CdaP surmale. 102-104. luuletus sonetid elus aitavad edasi õppimine, töö ja voorus. 120. luuletus sonett luuletajale, kes oli varem kirjutanud kantsooni Petrarcale, arvates et ta on surnud. 211. sonetis annab daatumi, et 1327. aastal 6. aprillil kohtas Laurat. Teine osa algab kantsoonidega. 334
annaabi.ee 
