Tuua välja internetipiraatluse head ja halvad küljed ning analüüsida selle olulisust infoajastu ühiskonnas. Veenda lugejat, et tegelikult pole netipiraatlus nii halb, kui enamik inimestest arvab. Probleemid: Netipiraatlus on illegaalne. Tootjad või artistid ei saa toote kasutajalt tasu, tootmine käib edasi kahjumis. Tulemused: Netipiraatlus on tõsine probleem tarkvara-, muusika- ja filmitööstuse arengu jaoks. Tänu piraatlusele on aga inimestel võimalik nautida meelelahutust, kasutada kalleid programme ja omandada infot, mille kättesaamine oleks muidu kas liiga kallis või lihtsalt teatud oludes võimatu. Internetipiraatlusest saab tootja üle olla, tehes toote, mida inimene tahaks osta ja mille eest ta hea meelega maksaks. Lugeja Lugejaks võib olla igaüks, kuid eelkõige on tekst suunatud neile, kes soovivad saada infot internetipiraatluse fenomeni kohta ning veenduda, kas tasub ka ise sellega tegelema hakata
10 ettenähtud juhud." . Sellest lähtuvalt on iga tarkvara, mille kasutajal pole ette näidata litsentsilepingut, on karistatav ning tarkvarapiraatlus on lisaks sellele pahelisusele ka 11 karistatav kuritegu. 7 Koitel, H. Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella. Juridica 1999, lk 124 8 Tarkvarapiraatlus - http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvarapiraatlus (12.10 2012) 9 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012) 10 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (12.10 2012) 11 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu
JPA 2010-s on varasemaga võrreldes rohkem esile toodud suundumusteks üleilmastumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng ja levik, uute jõukeskuste kerkimine ning sellega kaasnevad muudatused, valitsemisvõimetud ja autoritaarsed riigid, konfliktid ressursside pärast, kliimamuutus ning rändevood. Need suundumused mõjutavad globaalsete seoste tõttu Eesti julgeolekut. Näiteks valitsemisvõimetu Somaalia on pinnas ulatuslikule piraatlusele, mistõttu NATO ja EL osalevad rahvusvahelises piraatlusevastases tegevuses. Euro-Atlandi julgeolekukeskkonda kirjeldav alapeatükk analüüsib võimalusi kindlustada julgeolekut NATO ja EL tegevuse kaudu. Lähtudes Eesti enam kui viieaastasest liikmesuse kogemusest nendes organisatsioonides, on analüüs võrreldes kehtivate julgeolekupoliitika alustega eriti EL puhul mahukam. Lisaks on esile toodud Põhjamaade ja Balti riikide süvenev koostöö
creativecommons.ee/litsentsid/ äritegevust. Tänases olukorras tundubki kõige mõistlikum internetipiraatluse vastu võitlemise vahendiks olevat koostöö selliste suurte portaalide ja seaduskuulekate kasutajate vahel. Internetikasutajaid tuleb YouTube portaali näitel rohkem informeerida, selgitada õigus ja kohustusi. Kasutatud allikate loetelu 1. Laffranque, J. (1999) Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia. 2. Koitel, H. (1999) Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella, Juridica III 3. Pisuke, H.(2002) Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica X 4. Rosentau, M. (2007) Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, VII 5. Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon MTÜ, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.eako.ee/index3.htm 6. Tohvri, E
legaalplaate ja õigete kaubamärkidega markeeritud toodangut. Samas ei teadvusta paljud inimesed seda, et intellektuaalse omandi vargus on samasugune vargus, nagu näiteks autovargus. Seda oleks vaja avalikkusele rohkem selgitada. Teiselt poolt võiksid ka legaalplaatide ja tarkvara omanikud loobuda ülisuure kasumi jahist ning alandada hindu, et muuta oma toodang ausale ostjale taskukohasemaks.40 39 Koitel, H. Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella, Juridica, 3/1999, lk. 124-129. 40 Samas, lk. 124-129. 15 Üks väga levinud argument on raha -- tarkvarahinnad on meil peaaegu maailmatasemel, kui spetsiaalsed soodustused välja arvata, elatustase ja palgad aga mitte. Siinkohal tulekski ehk täpsustada, et piraatluse vastu võitlejate soovunelm ei ole iga majanduslikult kitsastes oludes
Arvan, et see on väga kasulik, kuid siiski leidub mitmeid häkkereid, kes suudavad mängulooja poolt tehtud töö lahti muukida. Filmide ja muusika koha pealt ei leia ma, et piraatlus liigselt halb oleks. Plaadifirmad ja produtsendid on seisukohal, et neil jääb raha saamata ja piraatlus tuleks lõpetada. Minu arvamus on aga see, et kui ei oleks piraatlust, siis vaevalt, et väga paljud inimesed muusika allatõmbamise eest maksta raatsiks. Tänu piraatlusele levib muusika kiiresti, artistid saavad endale rohkelt fänne, kes näiteks artisti kontserdeid külastades ostavad pileti ja sellega oma lemmikule maksavad. Erinevused ACTA ja SOPA vahel Euroopa rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitlev ACTA lepe võib olla hirmutavam oht kui USA internetipiraatluse tõkestamise seadus SOPA, arvavad internetivabaduse toetajad. Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja
autorikaitse konventsiooni on lausa Eesti keelde tõlgitud. Senised võetus aktsioonid Kadaka, Anne ja Viljandi turgudel (põhilised kohad piraatkauba levitamiseks) on madala kasuteguriga, kuna vaid pooltel juhtudest on kohus tunnistanud vajalikuks konfiskeerimise, teistel juhtudel on toodang tagastatud. turul ja tänaval heli- video- ja andmekandjatega kauplemine. See välistaks ka arvutitarkvara müümise. Koos legaalsuskleebisega võimaldaks see projekt piraatlusele väga tugeva löögi anda ja praktiliselt selgroo murda, turu puhastumine oleks siis vaid nö. viimistlemise küsimus. Probleeme on ainult valitsuse tasandi kompetentsuses ja teadvustamises. Ilmsesti rakendub kleebisekampaania alles 1999. aastal, sest järgmise aasta riigieelarve on paika pandud ja kleebiste trükkimine toimub ilmselt riigi vahenditega. Kleebis peaks pandama sel juhul nii karbile kile alla kui ka plaadile (enamus tänapäeva vähegi
annaabi.ee 
