3. Et õlikile jääks alles ka kõrge kontaktsurvega kontaktis. 4. Et õli ei vahutaks. 5. Õli ei seguneks veega. 3. Millised määrimise võimalused võiks kasutada reduktori korral (õli või tahke määre). Mis on õlivann-määrimise olulised asjaolud (miinused ja plussid)? Reduktori määrimise võimalused: 1. Käsitsimäärimine (nii õli kui tahke määrimine): Tilgutamine, pintseldamine, survepritspihustamine, survepritsimine taheke määrdega. EELISED: otsene kulu madal, saab kasutada hädaolukorras, lihtne teostada, lihtne kontrollida. PUUDUSED: Esialgu liigmäärimine, suur õlikulu ja õlilekked, õlisaastumise risk. 2. Gravitatsioon-määrimine (õlimäärimine): EELISED: lihtsad seadmed, õlivool on reguleeritav, lihtne kontrollida. _________________________________________________________________________
eemaldamiseks, tooraine puhastamine. · Passeerimine e. Rasvas kuumutamine. · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkes rasvas e. Friteerimine. · Röstimine e. Ilma rasvata praadimine. · Grillimine- soojusandjaks on kuum õhk. · Küpsetamine- ahjus. · Hautamine. · Gratineerimine e. Ülekupsetamine. · Flambeerimine e. Alkoholiga põletamine. · Glaseerimine e. Toitude pintseldamine kastmetega läike andmise ja maitse parandamise eesmärgil. 13. Külmtöötlemise meetodid. · Külmutatud toitude sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. · Sorteerimine- suuruse, küpsuse ja kvaliteedi järgi. · Pesemine. · Koorimine. · Tapaloomade seedeelundkondade eraldamine. · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. · Kalade soomustest ja sisikonna eraldamine.
Kahjuliku toime vältimine - ventilatsioon ja kohtäratõmme - kaitsevahend filtriga respiraator või tolmumask. Suurtes kogustes esinev pöögi- ja tammetolm võib olla vähki esilekutsuv kui sellega puututakse kokku pikema aja vältel. Keemilised ohutegurid Organismi sattumise teed: hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks. Ohu allikas rullimine, valtsimine, pintseldamine ning pihustamine. - seedetrakti kaudu - naha kaudu kemikaal avaldab toimet sattudes nahale. NB! Mikrotraumad, vigastused nahal. Keemilise ühendi toime ulatus: võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi lokaalne toime; kemikaali üldtoime toksiline toime, ülitundlikkuse reaktsioonid (allergia), kantserogeene toime (kasvajate tekkimine). kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast, mille jooksul ta mõjutab inimest.
Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong - 1 osa kohta 5-6 osa vett. Tooraine külma veega pesemine. Keema külma veega. Röstitud maitseköögiviljad. Sool vahetult enne valmimist. (muidu poorid lõhustuksid) 10-15min enne lõppu vürtsid. Jahutatakse kiiresti ja säilitatakse jahutuskapis. 4
Puidu pinnaviimistlustlusmaterjale võib puidule kanda cset värvisse kastes, pihustiga (surverõhu-ga) pritsides, pintsli või värvirulliga värvides. Viistlusmamaterjali vähese sisseimbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu. Eseme värvisse kastmine on nendest kõige efektiivsem ja seda kasutatakse esmajoones värske saematerjali kaitseks sinetuse vastu. Kõige laiemalt levinurn meetod on siiski pintseldamine. Pinnaviimistlustnaterjalid koosnevad lahustitest ja sideainest, peale selle sisaldavad need veel värvaineid ning pingmente. Välistingimustes kasutatavad värvid sisaldavad tihti ka seeni suretavaid aineid fungitsiide. Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, sest muidu tekivad mõrad. Oluine on ka mingil määral niiskuse läbi laskmine, et saaks nn aurata niiskust välja. Viimistlusmaterjali põhikomponendid: kelmemoodusti, lahusti, täiteained, plastifikaator,
ole mürgine ega süttiv. Peaaegu lõhnatu. Metallvärvid – toodetakse kuld-, hõbe-, vase-, pronksivärve, mis ettenähtud põhiliselt pildiraamide jm väikeste esemete värvimiseks. Ei sisalda enamasti kilemoodustajat. Vastupidavust võib suurendada õhukese lakikihiga. Enne kasutamist segada põhjalikult ja kanda peale pehme värvipintsliga. Lahustipõhised, akrüülalusel (vaigud), õlivärvid, nitrovärvid, pulbervärvid, kaseiinvärvid. Värvide pealekandmise viisid: pintseldamine, värvirullid, padjad, erinevate polaarsuste kasutamine, pihustamine. 17 Pintslid – lahustipõhise värvi pealekandmiseks sobivad tugevad, vastupidavad seaharjastest valmistatud pintslid (odavamad loomakarvade segust pintslid). Veepõhise värvi pealekandmiseks sobivad sünteetilised pintslid. Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle
· Hingamisteedesse sattudes-krooniline bronhiit kopsutolmus ehk pneumokonioos,bronhiaalastma. Kahjuliku toime vältimine: · Ventilatsioon ja kohtäratõmme · Kaitsevahendid-filtriga respiraator või tolmumask. Keemilised ohutegurid: Organismi sattumise teed · Hingamisteedekaudu-orgaanilised lahustid,mis võivad olla aju-ning närvikahjustuste,hingamisteede vavuste põhjuseks.ohu allikas- rullimine,valtsimine,pintseldamine,ning pihustamin Seedetrakti kaudu Naha kaudu-kemikaal avaldab toimet sattuda nahale.NB!mikrotraumad,vigastused nahal. Keemilise ühendi toime ulatus: · Võib avalduda mingi kehapiirkonna ulatuses ja edasi ei levi-lokaalne toime · Kemikaali üldtoime-toksiline toime,ületundlikuse reaktsioonid(allergia) · Kantserogeene toimel (kasvajate teke) Kokkupuude oleneb kemikaali hulgast ja ajast,mille jooksul ta mõjutab inimest.
On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel. Kuna lahustid ja vedeldid lenduvad kuivamisel, ei kuulu nad kattekuivjäägi hulka. Plastifikaatorid- Täiteained- teevad paksemaks Sikatiivid-teatavad raudoksiidid, mis kiirendavad õlide kuivamist. Õlid kuivavad hapnikuga reageerides (taime-, lina-, kanepi-, apelsiini seemneõli). Viimistlusmaterjale kantakse peale pihustiga, pintsliga, värvirulliga, värvisisse kastes- kõige laiemalt levinud on pintseldamine. Ühed viimistlusmaterjalid imbuvad puitu sisse (kuid puitu tungimise sügavus ei ole nii suur kui immutamisel), teised moodustavad kaitsva kile. Viimistlusmaterjali vähese sisseimbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu Kattekiht peab olema hea nakkumisega (kuna puit sisaldab niiskust ja vastasel korral kooruks kiiresti, ka puidu pind peab olema vastav- siledast lauast maja värvitavat voodrilauda ei saa), elastne (kuna puidu
annaabi.ee 
