Ameerikas (Thomas ja McAlpine 2010). See kui tihti, kui suurelt ja mis liiki tulega on tegu sõltub ilmastikust, kliimast, maastikust, metsa struktuurist ja koosseisust (Dale et al. 2001). Isegi veel 1970ndatel peeti tuld metsa vaenlaseks, kuid sellest ajast saadik on suhtumine hakanud muutuma ja tulekahjusid on hakatud liigitama kasulikeks ja kahjulikeks (Thomas ja McAlpine 2010). Metsatulekahjusid liigitatakse tavaliselt kolmeks: pinna-, ladva- ja maatuli. Pinnatuli põletab ära puhmarinde, sambliku ja alusmetsa. Mida kiiremalt liigub pinnatuli seda vähem ta metsa kahjustab. Kui tekib püsiv pinnatuli siis see võib ära põletada kogu orgaanilise materjali. Selliste pinnatulede tagajärjel hukkuvad kuused. Pinnatule keskmiseks liikumiskiiruseks on 1-3m/min ehk püsiv pinnatuli või 3-5 m/min ülepõlev ehk liikuv pinnatuli. Ladvatuli tekib kui pinnatule teele jäävad puud mille võra ulatub madalale
· Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid. Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel,
Metsa bioloogilistest iseärasustest isegi enam avaldavad metsa tuleohule mõju metsa paiknevus ja külastatavus. Selgelt on suurem tuleoht asulate ja linnade lähistes metsades, kus palju inimesi käib metsas ja kus on ka suurem oht mujalt (maanteedelt, kulupõletamisest, kodustest lõketest jms) tule metsa pääsuks. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: Pinnatule korral põleb maapinnal olev süttiv materjal: kuluhein, sammal, puhmad, põõsad, risu jms. pinnatuli võib esineda iseseisvalt või koos ladva- või maatulega. Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu. Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab levida vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb
juuni 25. juuni 587 2006 Ida-Virumaa Illuka Agusalu 12. juuli 1. august 1235 2008 Harjumaa + Padise + Vihterpalu 24. mai 29. mai 804 Läänemaa Nõva 13 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200902_suuremad_metsatulekahjud_al_1992-1.pdf (13.02.2011) Metsatulekahjude liigid Metsatulekahjude korral eristatakse kolme põhilist liiki: pinnatuli, ladvatuli ja maatuli. Pinnatuleks nimetatakse põlengut, mille korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal. Ladvapõleng on tulekahju liik, mille korral põleb puude ladvastik. Tavaliselt käib ladvatulekahjudega kaasas ka pinnatuli. Kolmas liik, maatuli, tekib tavaliselt kahe eelnevalt nimetatud tulekahju tagajärel kohas, kus on kuiv turvas või paks kõdukiht.14 Pinnatuli ,,Tulekahju liikidest on pinnatuli kõige tavalisem, moodustades 90...95% metsapõlemiste üldarvust.
ärahoidmiseks. 22. Tulekahjud. Tegutsemine tulekahju korral. Sisetulekahjud on alati lahtised ja välistulekahjud võivad olla nii lahtised kui kinnised. Lahtise tulekahju puhul on ruumide ülevaatamisel põlemine nähtav. Kinnise tulekahju puhul avastatakse põlemine ainult tema tunnuste järgi - suits, soojuse eraldumine ja temperatuuri tõus. 23.Metsatulekahjud, nende liigitamine. Metsatulekahjude 3 liiki: 1) pinnatuli-põlevad kulu,samblikud,samblad,risu(muu org.aine). liigub pärituult mõnikümmend meetrit kuni 1km/h.(kustutatakse vee,mulla kasutamisega ja okste pühkimisega, vastupõlemise kasutamine. Suits helehall 2) Ladvatuli- põlevad puude võrad, suits tumehall. Liikumiskiirus 4-25km/h. Vastupõlemise kasutamine, tuletõkkekraavide ja ribade ehitamine. 3) Maatuli põleb turvas või turvastunud toorhuumus
Laanemetsade hulka kuuluvad ka sürjametsad9, mille raiestikud on eriti maasikarohked. Salumetsade raiestikel ei ole erilisi muutusi. Üldjoontes suureneb kõrreliste osatähtsus, mille tõttu on raskendatud ka puude seemneline uuenemine. Lehtpuumetsades toimub uuenemine sageli kännuvõsudest. Tüüpiliseks vegetatiivseks uuenejaks on soovikumetsad. Metsades, kus kasvavad turbasamblad, vahetuvad varjulembesed taimed pärast raiet valguslembestega. Põlemine Pinnatuli kahjustab puude juuri, ladvatuli tervet puud ning maa-alune tuli puude maa-aluseid juuri. Pinnatule puhul põleb ära varis (eriti hästi põleb kuuseokka varis). Kergesti süttivad laanik ja palusammal, samuti puhmad (kanarbik, sookail) ja kollad (nende eosed isegi plahvatavad). Leesikas põleb halvasti ning teda peetakse isegi tuletõkkeks, ta ka plahvatab. Tulekahju tagajärjel hävivad mulla mikroorganismid ja kogu entomofauna. Ära põlevad ka orgaanilised ained
Lisaks sigivad tulest kahjustatud metsas ka putukkahjurid ning tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. Metsa põlemisel eristatakse pinnatuld (põlevad kulu, samblikud, samblad, risu ja muu orgaaniline pinnakate), ladvatuld (põlevad puude võrad) ja maatuld (põleb turvas või turvastunud toorhuumus). Tule levikukiirus sõltub põleva metsa iseloomust, kliimast (temperatuur, sademed, suhteline õhuniiskus) ja ilmast, eeskätt tuule tugevusest. Pinnatuli liigub pärituult mõnikümmend meetrit kuni 1 km/h. Ladvatuli liigub 425 km/h. Maatuli levib kümmekond meetrit ööpäevas. Pinnatule suits on helehall, ladvatulel tumehall. Metsatulekahjude kustutamise edukus sõltub suurel määral kiirusest, millega tulekahju avastatakse ja seda kustutama asutakse. Ühele või paarile inimesele on jõukohane käepäraste vahenditega kustutada vaid väiksemat pinnatuld, kui põleb sambla-, rohu- ja puhmarinne,
elementide vabastajana surnud biomassist uuesti aineringesse. Tuli hävitab ka kahjurputukaid. Endla Reintam, 2008/2009 15 Tuli hoiab tasakaalus ainult mõningaid ökosüsteeme. Heitlehistes metsades ja troopilistes vihmametsades, kus toitained vabanevad piisava kiirusega, võib ka väikseim tulekahju põhjustada pöördumatuid muutusi ja kahju. Troopilises vihmametsas hävitab juba pinnatuli huumusrikka pinnakihi, mis viib toitainete väljauhtumisele ja muldade erosioonile. Ökosüsteemi struktuur (ehitus) Vaadeldes ökosüsteemi elusosa, märkame , et põhilisteks suheteks, mis valitsevad on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus
annaabi.ee 
