Veevõtukoht Puurkaev Ühisveevärk Puurkaev Puurkaev Elamu Elamu Elamu Elamu Muhus Läänemaal Tabasalus Leppneemes Kuhu suunatakse Septik, Ühiskanalisat- 60 ruutmeetri 6000 liitrine tekkinud reovesi? vertikaalne sioon suurune kogumispaak pinnasfilter (paene pinnas) tehismärgala (paene pinnas) Meetodid vee Dussile A-klassi Vihmavee Kompostkäimla, A- säästmiseks eelistatakse kodumasinad kogumissüsteem, klassi kodumasinad suitsusauna mis varustab WC- d ja annab kastmisvett
Koonga küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev kaheastmeline nõrgbiofilter puhasti, mis on rajatud 2008. aastal. Reoveepuhastus koosneb järgnevatest etappidest: · Kaks eelseptikut ehk eelsetitit; · Fosfori keemiline ärastus, koagulandi Fe2(SO4)3 doseerimine; · vahepumpla · 1. nõrgbiofilter; · vahepumpla · 2. nõrgbiofilter; · järelsetiti · vahepumpla · pinnasfilter. Koonga küla reoveepuhastina kasutatav reoveepuhastion heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Koonga puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Puhasti ei taga aega-ajalt stabiilset puhastusefekti, seda eriti heljumi osas. Selle põhjuseks võib olla aladimensioneeritus ning suure tõenäosusega ka suur infiltratsiooni ja sademetevee osakaal
Tekkivat veetaset tuleks jälgida üle suve, et teha kindlaks selle minimaalne kõrgus. Tehislik põhja vettpidavaks muutmine on üldjuhul kallis ning ei ole nendel eesmärkidel põhjendatud. Vesi tiigi täitmiseks Tiigi täitmiseks peab aastaringi jaguma vett. Tiiki sattuv vesi peaks olema ka piisavalt puhas. Juhul, kui see on nt põllult valgunud vesi ja sisaldab rohkesti toitaineid, tuleks enne tiiki sisenemist luua vee puhastamiseks eraldi taimestik-pinnasfilter. Toitainete- rikas vesi põhjustab tiigis kiiresti vee õitsemise ja taimestiku liigvohamise ning tiigi hooldamine on kulukaks. Muud tingimused Tiik peaks olema ohutus kauguses olemasolevatest insenerivõrkudest – maa-alustest telefoni- ja elektrikaablitest, veetorustikest ja õhuliinidest. T I IG IGII KUJ KUJUU N DA M I N E Suurus Liikidele pakub elupaika iga veesilm, ka väga väike. Mida suurem see aga on, seda
aine ja biogeenide ringlemine (korduvkasutamine) 2) rajatud objekti ehitamise ja ttamise minimaalne mju keskkonnale 3) kasutatakse kossteemide isepuhastumisvimet 4) kasutatakse taastuvat energiat 5) objekt sobib maastikku. kotehnoloogilised heitvee puhastusseadmed vib jaotada kolme rhma: 1) pinnasssteemid -heitvett kasutatakse pldude niisutamiseks 2) tehismrgalad, mis omakorda jagunevad vabavee-ja pinnaveessteemideks 3) vesi-taim ssteemid Taimestik-pinnasfilter (pinnaveessteem) Taimestik-pinnasfilter (tehismrgala, lodupuhasti) on ssteem, mis koosneb taimedest, pinnasest ja torustikust. Selles ssteemi puhastusefekt phineb voolava vee isepuhastumispotentsiaalil ja pinnase filtreerival toimel. Taimestik-pinnasfiltri komponendid: 1) pealmine osa on liiv ja kruus; siin toimub orgaanilise aine aeroobne lagundamine 2) alumine osa on pinnas (enamasti ehitusobjektidelt), mis on vees; siin toimub orgaanilise aine anaeroobne lagundamine ja denitrifikatsioon. Filtri sgavus on ca 1m ja alt on
temperatuuril pöördahjus. Kergkruusa kasutatakse: kergekaalulise isolatsiooni-, täite-ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel põllumajanduses lägahoidlate katmiseks pinnasfilter-tehnoloogiasreoveepuhastuseks 37. Mille poolest erinevad läbimassplaadid tavapärastest keraamilistest plaatidest? Läbimassplaate kasutatakse enamasti välitingimutes. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1200'C juures.Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda-kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel,trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks
praegugi. o Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. o fakultatiivsed – aeroobsed – anaeroobsed - Pinnaspuhastus – o Imbväljak (osaliselt puhastatud vesi) o Niisutusväljak (bioloogiliselt puhastatud ja desinfitseeritud vesi) o Pinnasfilter (väikese tarbimise korral) - Tehismärgala (maapinna ja taimestiku isepuhastusvõime - järvepilliroog) Reoveele rakendatakse looduslikku puhastamist, kui see on eelnevalt suuremast prügist puhastatud, protsess sarnaneb looduses toimuvate isepuhastusprotsessidega. Kasutusel on biotiigid, pinnaspuhastus ja tehismärgalad, ükski neist pole sobilik Eestis külmemal ajal kasutamiseks. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga ja neid on lihtne hooldada, kuid
Reostuskoormus on madalam kui fakultatiivsetes tiikides. Aeroobseid tiike kasutatakse tavaliselt fakultatiivsete tiikide järel parandamaks puhastatava vee kvaliteeti. Vajadusel võib tiiki anda täiendavat hapnikku vette paigutatud aeraatorite abil.. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Reovee puhastamiseks võib kasutada ka pinnast. Pinnaspuhastuseks on järgmised võimalused: imbväljak, niisutusväljak või pinnasfilter. Kõigil juhtudel jaotatakse reovesi vett filtreerivasse pinnasesse sinna paigutatud augustatud või piludega immutustorustiku kaudu. Reovee puhastamine imbväljakul ja pinnasfiltris põhineb vee aeglasel filtreerimisel läbi pinnasekihi, misjuures vees olevad reoained adsorbeeritakse pinnase poolt. Viimastel aastatel on väikeasulate ja puhkealade reovee bioloogiliseks puhastamiseks rajatud looduslähedasi tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet.
Vajadusel võib tiiki anda täiendavat hapnikku vette paigutatud aeraatorite abil. Niisuguseid tiike nimetatakse aereeritavateks. Sisuliselt on niisugused tiigid ilma tagastusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Reovee puhastamiseks võib kasutada ka pinnast. Pinnaspuhastuseks on järgmised võimalused: imbväljak, niisutusväljak või pinnasfilter. Kõigil juhtudel jaotatakse reovesi vett filtreerivasse pinnasesse sinna paigutatud augustatud või piludega immutustorustiku kaudu. Reovee puhastamine imbväljakul ja pinnasfiltris põhineb vee aeglasel filtreerimisel läbi pinnasekihi, misjuures vees olevad reoained adsorbeeritakse pinnase poolt. Niisutusväljakul on oluline osa taimedel- taimejuured imevad vett. Niisutusväljak sobib paremini kasutamiseks taimede kasvuajal, s.o. kevadest sügiseni.
Igal konkreetsel juhul tuleb leida reoveekäitluseks veekaitse seisukohast vastuvõetav lahendus Otstarbekas on nõu küsida spetsialistidelt, kes jagavad suuniseid ka puhastite rajamise ja kasutamise õigusliku protsessi kohta. Isegi kogumiskaevu rajamiseks on tarvis projekti, mis peab vastama omavalitsuse määratud projekteerimistingimustele. Näiteks õhukese pinnasekihiga aladel ei ole võimalik reovett maasse immutada, sellisel puhul tuleks valida omapuhastiks pinnasfilter. Väikemajapidamiste reovee puhastamiseks kasutatavad omapuhastilahendused: · olmereovesi kogutakse kogumiskaevu ja veetakse lähimasse reoveepuhasti purgimissõlme; · WC-vesi ehk mustvesi kogutakse kogumiskaevu ja muu majapidamisest pärinev reovesi puhastatakse septikus ning seejärel immutatakse maasse või puhastatakse pinnasfiltris; · kasutatakse kompostkuivkäimlat ja hall vesi kogutakse kogumiskaevu ning veetakse lähima asula purgimissõlme;
annaabi.ee 
