Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pinnaseni" - 12 õppematerjali

FJODOR DOSTOJEVSKI
2
doc

FJODOR DOSTOJEVSKI

staadium, Venemaa kôrgema arenguastme esimene staadium. D on slavofiil. 1868 - ilmus "Idioot". Sündis tütar, kes suri paarikuusena. 1869 sündis teine tütar, 1871 ja 1875 pojad. 1871 - 1872 - ilmus "Sortsid"; suunatud vene rev liikumise vastu 1876 - jutustus-eksperiment "Tasane"; ühe inimese sisemonoloog, püüan taastada ühe inimese môttevoolu. 1979 - 1880 - ilmus "Vennad Karamazovid"; aluseks pinnaseidee; 3 venda, kelle saatus olenes sellest, kas jôudis nö pinnaseni. Peamine loomuomadus on kôigil ohjeldamatus = karamazovlus. Ivan - ohjeldamatu môtteinimene, jôuab jumala eitamiseni Dmitri - ohjeldamatu tundeinimene Aleksei - ohjeldamatu inimesearmastaja, erandlik inimkonnas, aga erand vôib olla ajastu kese, kôige tähtsama idee kandja, sest teised vôivad olla nö ôigest kôrvale kaldunud. D annab Alekseile ainukesena tuleviku - tahab hakata pidama kasvatusmaja; Aleksei kannab autori ideed. Jôud Alekseile tuleb pinnasest, emakesest maast

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
Sootaimed
3
docx

Sootaimed

Vars on püstine; sellele kinnitub tavaliselt 2...4 ümarneerjat 5...7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelistlehte. Õied on ühesugulised, 4...6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Õitseb mais ja juunis. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, vähem ka seemnetega. Tolmeldajateks on putukad, seemneid levitavad linnud. Seemned idanevad hästi, kuid ei pruugi pinnaseni jõuda. Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakas maitseb teiste hulgas sookurele ja karule, kelle seedekulgla läbinuna on ka seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda. Kuigi muraka vilja nimetatakse tavaliselt marjaks, on tal tegelikult koguluuvili. Koguvili võib koosneda 5...25 "terast", millest igaühe sees on luuseeme. Kerajas vili on algul kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ning muutub pehmeks. Vili valmib juulis-augustis

Loodus → Loodusõpetus
6 allalaadimist
AIDUKARJÄÄR
22
doc

AIDUKARJÄÄR

EŠ-10/70 nr 18 ja EŠ-10/70 nr 131. Parameetrid EŠ-10/70 Kopa maht, m3 10,0 Noole pikkus, m 70,0 Kaevamise raadius, m 66,5 Laadimise raadius, m 66,5 Kaevesügavus, m 35,0 Laadimiskõrgus, m 27,5 Käigu laius, m 14,5-15,0 Pöördeplatvormist kuni 1,280 pinnaseni, m 6  Puurimistööd Lõhkeaine paigutamiseks puuritakse lubjakivisse augud. Puurseadme tüüp pole viimase 30 aasta jooksul muutunud. Aidu karjääris kasutusel puurseadmed 5SBŠ – 200 (3 tk.) ja SBŠ – 250MHA (1 tk.). Nende kasutamise aeg on 50 000 meetrit. Põlevkivi ja veekõrvalduskraavide puurimisel kasutatakse Aidu karjääris alates 2004. aastast puurseade SMAG (SVM 89-Rad)

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Kergvaheseinad kipsplaadist
9
docx

Kergvaheseinad kipsplaadist

Kipsplaatide ladustamine välitingimustes Kipsplaat ei kahjustu lühiajaliste sademete tagajärjel. Hallituse tekkimise vältimiseks tuleb märgunud plaatidel lasta kuivada. Selleks peab nende ümbruses olema tagatud piisav õhuringlus. Plaadid tuleb ladustada võimalikult tasasel alusel ja alustugedel, vältimaks plaatide otsest kokkupuudet pinnase või taimestikuga. Plaadid tuleb katta vett mitteläbilaskva kile või presendiga. Õhu ringlemise tagamiseks ei tohi kate ulatuda pinnaseni ja kipsplaatide ning katte vahele peavad olema paigaldatud distantslatid. Metallprofiilide ladustamine Karkassidetailid on valmistatud kuumgalvaniseeritud terasest ja neid võib ladustada välitingimustes. Pehmete tihenditega varustatud detailide teisaldamisel on oluline vältida nende tihendite kahjustamist. Sadevete äravoolu tagamiseks tuleb materjal ladustada kaldega. 5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST A: 1

Ehitus → Maalritööd
24 allalaadimist
Füüsika mõisted
10
odt

Füüsika mõisted

ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud Päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 16. Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadega. See nõuab väga kõrget temperatuuri ja suurt rõhku ning seetõttu saab toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses. 17. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Eraldub energia läbib 3/4 teest tsentrist pinnaseni footonite vahetuse teel. - seda nim, kiirguslikuks energiaülekandks. Päikesel on ka tumedad laigud – loited- ainete paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgab maailmaruumi. 18. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Juba vanaaja astronoomid püüdsid tähti heleduse järgi jagada, kasutades tähesuuruse mõistet. Kõige heledamad tähed olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise ja kolmanda jne

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Pottseppa kursus
9
doc

Pottseppa kursus

10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada

Ehitus → Pottsepatööd
81 allalaadimist
Geotehnika spikker
3
doc

Geotehnika spikker

50. Milline on rammavaiade minimaalne võetakse võrdseks aluspinnase dreenimata 2. Vaiadega. Vaiade pinnasest oluliselt suurema vahekaugus? Rammvaiade telgede vahekaugus nihketugevusega cu. tugevuse tõttu ja kui ulatuvad sügavamal asuva peab olema suurem kui 3d, kus d on vaia 66. Millised tegurid põhjustavad loodulike tugevama pinnaseni viib ohtlikeima lihkepinna läbimõõt või ruutristlõikega vaia külje pikkus. nõlvade purunemist (6)? Kaevetööd, Nõlva kuju vaia otsa sügavusele. Muidugi peab vaia tugevus 51. Milline on kohtvaiade minimaalne muutmine, Täiendavad koormused nõlva ülaosas, paindele ja lõikele olema piisav. Samuti ei sa vahekaugus

Geograafia → Geotehnika
151 allalaadimist
Euroopa muinaskultuurid konspekt
21
docx

Euroopa muinaskultuurid konspekt

Nende abil lihtsam leide plaanidele märkida, joonistada jms. Kaevamine käib tavaliselt 10cm kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena. Kasutatakse labidaid, kühvleid, pintsleid, kellusid. Kõike joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad (profiilid) annavad palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse. Kaevatakse loodusliku pinnaseni, mis oli elutegevuse all. Kameraaltööd Leidude puhastamine ja konserveerimine. Andmestiku korrastamine ja aruande koostamine. Leidude ja andmestiku analüüs ning teadusliku töö koostamine. Dateerimine Stratigraafiline meetod Kihtide järgi muistise dateerimine, koostatakse suhteline kronoloogia. Tüpograafiline meetod Esemete uurimine, leidude asendi analüüsimine.

Kultuur-Kunst → Euroopa muinaskultuurid
42 allalaadimist
Bishofi ja morgensterni meetod
13
doc

Bishofi ja morgensterni meetod

Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlv kaldenurga vähendamine (joonis 9.21). Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile (joonis 9.22). Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi pikeneb lihkejoon ning selle ulatuses mõjuvad lihkumist takistavad nihkejõud. Nõlva püsivust saab suurendada vaiadega (joonis 9.23). Sügavamal asuva tugevama pinnaseni ulatuvad ja pinnasest oluliselt tugevamate vaiad viivad ohtlikema lihkepinna vaia otsa sügavuseni. Muidugi peab vaia tugevus lõikele ja paindele olema piisav ja samuti peab olema tagatud pinnase tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel (joonis 9

Maateadus → Mäedisain
16 allalaadimist
Geotehnika kordamisküsimused
47
docx

Geotehnika kordamisküsimused

Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlva kaldenurga vähendamine (joonis 9.21). Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile (joonis 9.22). Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi pikeneb lihkejoon ning selle ulatuses mõjuvad lihkumist takistavad nihkejõud. Nõlva püsivust saab suurendada vaiadega (joonis 9.23). Vaiade pinnasest oluliselt suurema tugevuse tõttu, ja kui need ulatuvad sügavamal asuva tugevama pinnaseni, liigub ohtlikem lihkepind vaia otsa sügavuseni. Muidugi peab vaia tugevus lõikele ja paindele olema piisav ja samuti peab olema tagatud pinnase tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel (joonis 9.24a). Muidugi peab pinnase tugevust

Geograafia → Geodeesia
66 allalaadimist
Geotehnika
54
pdf

Geotehnika

Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlva kaldenurga vähendamine. Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile. Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi pikeneb lihkejoon ning selle ulatuses mõjuvad lihkumist takistavad nihkejõud. Nõlva püsivust saab suurendada vaiadega. Vaiade pinnasest oluliselt suurema tugevuse tõttu, ja kui need ulatuvad sügavamal asuva tugevama pinnaseni, liigub ohtlikem lihkepind vaia otsa sügavuseni. Muidugi peab vaia tugevus lõikele ja paindele olema piisav ja samuti peab olema tagatud pinnase tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel. Muidugi peab pinnase tugevust suurendama

Geograafia → Geotehnika
50 allalaadimist
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlv kaldenurga vähendamine (joonis 9.21). Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile (joonis 9.22). Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi pikeneb lihkejoon ning selle ulatuses mõjuvad lihkumist takistavad nihkejõud. Nõlva püsivust saab suurendada vaiadega (joonis 9.23). Sügavamal asuva tugevama pinnaseni ulatuvad ja pinnasest oluliselt tugevamate vaiad viivad ohtlikema lihkepinna vaia otsa sügavuseni. Muidugi peab vaia tugevus lõikele ja paindele olema piisav ja samuti peab olema tagatud pinnase tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku nõlva puhul kasutada vaiu, mille süvistamine põhjustab suuri vibratsioone. Üheks võimaluseks nõlva püsivuse parandamiseks on pinnase tugevuse suurendamine sobivate kemikaalide injekteerimise teel (joonis 9.24a)

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
218 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun