Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada DNA- ja RNA-viirusi. DNA-viiruses on vaid üks DNA molekul. RNA-viiruses võib olla aga üks või mitu RNA molekuli. Viiruseid uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viirusosakeste ehitust pole võimalik valgusmikroskoobiga uurida, kuna nende suurus jääb vahemikku 0.01...0.3 um
Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võinb koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline Põhjalikumalt virionide ehituse kohta vt virion. Viiruste ökoloogiast Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku, või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub
Ag-ak kompleks Teist sõnaga, see on antikehad. Neid produtseerivad plasmarakud.Asuvad nad B-rakkude pinnal,seedumis või vereplasmas(lahustatud). Ig-del on 5 põhiklasse: A,G,D,E,M - nendel on erinevaid struktuurid ja funktsioonid. IgA- antibakteriaalne,antiviiruslik (piim,broonhiaal- urogenitaaltrakti sekreedid) IgG- peamise sekundaarse immuunvastuse ak, seostavad bakteritega ja stimuleerivad fagatsütoosi,neutroliseerub nende toksiine(vereplasma,koevedelik). IgD- antiallergiline, ag pinnaretseptoritega seostumine.(B-rakkude pind,vereplasma). IgM- esmase immuunvastuse antikeha, seostub erütrotsüütidega ja bakteritega(B-rakkude pind,vereplasma) IgE- Peamine kaitse parasiit-tingitud infektsioonide vastu(vereplasma). Ak-ag on valgu ja ligandi komplementaarne interaktsioon,mida hoivad koos mittekovalentsed sidemed. Selline kompleks on makrofaagidele ja neutrogiilidele signaal fagotsüteerimiseks. 7. Immuunglobuliinide kliinilisi aspekte 8
Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega (vt retseptor- vahendatud endotsütoos). On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 3.3 Mendeli monohübriidse ristamise katsed 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani).
- Kolesterooli ja rasvlahustuvate vitamiinide transport perifeeriasse - Partiklite pika eluea 2..4 päeva, suurima kolesteriidide ja kolesteroolisisalduse tõttu annabki LDL fraktsioon 65..75% kogu veres transporditavast kolesteroolist - LDL liigne metabolism (kontrollimatu liigne oksüdatsioon) oxLDL-ks on ateroskleroosi tekke ja arengu üks võtmemomente - LDL partiklite võtmine koerakkudesse 1. LDL-partikli apoB-100 abil, seostumine koeraku pinnaretseptoritega 2. LDL partikkel haaratakse rakkudesse retseptor-vahendatud endotsütoosina 3. LDL partikliga rakku toodud kolesterool kasutub a. Viiakse Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani koosseisu b. Kasutatakse steroidhormoonide sünteesiks (neerupealosed, sugunäärmed) c. Kasutatakse sapphapete sünteesiks (maks) d. Salvestatakse tsütoplasmas tagavaraks EC-na kolesteriididena 4. LDL-retseptorite hulk on muutuv suurus, mis reguleerib Chol taset rakkudes,
mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega. On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Neil 5 erinevat ehitustüüpi: keraviirus, silinderviirus, kristalliline viirus ehk tubaka mosaiigiviirus, kinnitusniitidega viirus ehk sabaga viirus, saabasviirus ehk kahekordse kapsiidiga viirus.NB! virion- viiruse rakuväline vorm, mis on ette nähtud levimiseks uuele peremehele. Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 34
TD-rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid. TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta. Samuti on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja T-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga. Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega B raku pinnal. B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked. Ig ja Ig moodustavad heterodimeer. Interakteeruvad IgM,IgD jt.trans membraanse osadega. Need kaks molekuli koos moodustavad B lümfotsüüt antigeeni kompleksi. Nende tsütopl.sabades on ITAM moodulid (türosiinid). Ig ja Ig-ga seonduvad src family kinaasid (Fyn, Blk, Lck). Aktiveerumine toimub läbi
olemasolu. Immunoloogilise sünapsi käigus toimub tsütokiinide suunatud liikumine 2.Erinevad tsütokiinid funktsioneerivad B-rakkude erinevates arengufaasides. Mõjutavad proliferatsiooni, antikehade sekretsiooni, isotüüpset ümberlülitumist. Koosmõju võib olla kas sünergistlik või antagonistlik. 3.Erinevates liikides võib ühe ja sama tsütokiini mõju olla erinev. 4.Toimemehhanismide aluseks on seondumine B-rakkude vastavate pinnaretseptoritega. Isotüüpsel ümberlülitusel antikeha spetsiifilisus ei muutu kuid muutuvad effektofunktsioonid mida antikehad võimelised läbi viima. Tsütokiinide sekretsioon kasvad, aga mõjutatavate rakkude pinnal kasvab ka nende retseptorite hulk. Immunoloogilise sünapsi tekkimisel toimub tsütokiinide suunatud liikumine nende kahe raku vahel. Tsütokiinide üleprodutseerumine, superantigeeni puhul, – hakkvad seonduma ka neili kus on vähe resteptoreid
sõltumatud AG-id e. TI). TI type-1 siia LPS-id; TI type-2 on polysahhariidid korduva polüsahhariidi unit'iga või polümeerse valguga. Samtui on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja t-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga. Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega b raku pinnal. B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked. Ig ja Ig moodustavad heterodimeeri, suhteliselt konserveerunud. Interakteeruvad IgM,IgD jt.trans membraanse osadega. Need kaks molekuli koos moodustavad b lümfotsüüt antigeeni kompleksi. Nende tsütopl.sabades on ITAM moodulid (türosiinid). Ig ja Ig-ga seon-duvad src family kinaasid (Fyn, Blk, Lck). Aktiveerumine toimub läbi
Kui patogeen suudab läbida epiteelibarjääri ning koes paljunema hakata, tuntakse ta reeglina ära makrofaagide poolt. Teine tähtis fagotsütoosivõimeliste rakkude perekond on neutrofiilid (või polümorfonukleaarsed neutrofiilsed leukotsüüdid), mida leidub rohkesti veres, kuid normis kudedes mitte. Mõlemad fagotsütoosivõimeliste rakkude grupid mängivad võtmerolli loomuliku immuunsuse reaktsioonides. Esmalt tunneb makrofaag mikroorganismi ära oma pinnaretseptoritega, mis on võimelised eristama oma pinnamolekule võõrast. Need retseptorid on mannoosiretseptor (ainult makrofaagidel), scavenger- retseptor, mis seostub lipoteihhoidhappele, CD14 lipopolüsahhariidiga seostumiseks. Mikroorganismi seostumisel koemakrofaagidega hakkavad makrofaagid vabastama tsütokiine, tekitamaks koes põletikuseisundit ning meelitamaks infektsioonikoldesse neutrofiile ja plasmavalke. Arvatakse, et
annaabi.ee 
