Kareva olinoorte hulgas väga populaarne ja muutus omamoodi kultuspoetessiks. Tema luule on kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt vaatleb ta ennastki kõrvalt. T akirjutab küll lihtsates lausetes, kuid need väljendavad muret inimsuhete pinnapealsuse pärast. Hiljem kirjutab Kareva peamiselt iseenesest; mõnikord on luuletused nagu pihtimused, kus välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab. Armastus on Kareva luuletustes peamine teema, see on olemise mõte ja algtingimus ning suurim inimlik lähedus üldse. Lisaks armastusele kirjutab Doris Kareva humaaansest valgusest ja pühadusest ning inimolemuse põhiküsimustest: elust ja surmast, ajalisest ja igavikulisest, oma maa ja rahva saatusest.
kuidas nad teistele mõjuvad, kui sellest, kuidas ennast ise kõige mugavamalt ja paremini tunnevad. Kui Dorian Grey nägi enda portreed, suutis ta äkitselt suure selgusega mõista, mis temas nii erilist on. Seal kõrval oli ka Henry Wotton, kes suutis Dorianis neid tundeid veelgi kinnitada, toita ja suurendada. Dorian teadis, et too maal on see, kelleks peab ta koguaeg kõigi silmis jääma. Seda arvas kõrvalt ka Wotton, manipuleerides teda uskuma, et elu pöörleb vaid pinnapealsuse, ilu ja nooruse ümber. Kõige selle tulemuseks lausus Dorian maali nähes teravad sõnad, et soovib igavesti jääda selliseks nagu portreel ning loodab, et too nägu portreel hoopis vananeks. Need sõnad panid aluse tulevasele hingekatastroofile ning sellele, kuidas too portree teda surmani kummitama jäi. Maalitud kaunist portreest sai tema elu alus ja visuaalne vaade tema südametunnistusele. Tema elu keerles piinavalt pikki aastakümneid pildi ümber. Pilt näitas Doriani vananemist
Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis. Kareva esimesed luuletused avaldati 1974 ajakirjas "Noorus", debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku. Läbi hetkeimpressioonide kumab hingevaeva inimlike kontaktide pinnapealsuse ja põgususe pärast. Kareva edasises arengus domineerib enesetunnetuslüürika, mis ajuti võib esineda valusa pihtimuse kujul, ning kontakt välismaailmaga avaldub järjekindlalt isiksuse sisimas läbituntu kaudu. Ühe intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena. Koos sellega ilmneb tung humaanse valguse ja püha poole ning järjest
Ehkki nende majanduspoliitilisse keelde on tasapisi ilmunud sõnad ja mõisted nagu "teadus- ja arendustegevus", "teadmistepõhine majandus" ning "innovatsioon", ei saada tegelikkuses neist päris hästi aru. Paberil kasutab neid nii mõnigi teadlane ja ametnik, ka kõikvõimalike riiklike arengukavade kokkupanemisel ja prioriteetide määramisel on lähtutud just nimelt neist, näiliselt moodsaist mõisteist. Et nende mõistete kasutamine on langenud teatava moe ja pinnapealsuse ohvriks, tõendab asjaolu, kui tihti ja millise avastusliku õhinaga kasutatakse nt mõistet "teadmistepõhine majandus" ka arenenud maailmas (Freeman, Louçã 2001; innovatsiooni leiutamisest Landes 1998, 45-59). 3 Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tegelik poliitika ja suuresti ka ühiskonnateadus ei suuda aga sisuliselt
· aktiivsus ja reaktiivsus on tasakaalus, suudab end vaos hoida ja kiiresti lülituda uude töösse; · fluiidsus suur: tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti, · ekstravertne, reageerib enam antud hetkele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Sangviinik on elav, ta on valmis vaidlema ja arutlema, oskab kaitsta oma seisukohta. Raskeid olukordi püüab käsitleda positiivsest küljest. Sangviinik organiseerib meeleldi üritusi, kuid pinnapealsuse tõttu võib esineda möödalaskmisi. Ta leiab kergesti kontakti, tutvub ja tüdineb kiiresti. Ta ei talu monotoonsust, otsib vaheldust. Koleerik · tundlikkuse lävi madal; · reaktiivsus ja aktiivsus kõrged; · reaktiivsus ületab aktiivsuse ohjeldamatu; · rigiidsem ja vähem plastiline kui sangviinik; · ekstravertne. Koleerik on kannatamatu ja ohjeldamatu. Negatiivseid ärritajaid ei suuda ta võtta positiivsest
Lugejate süvenemine tekstidesse Tekstidesse süvenemine näitab pühendumust. Pühendumus - see on elus vajaminev suurepärane omadus. Kui lugeja suudab teksti süüvida ka kõige suurema müra korral, siis see näitab tema huvi millegi uue vastu. Vahel on aga vaikusel oma võlu. Mõnus on olla kuskil omaette ja lõõgastuda, sest lugemine ise on positiivset elamust pakkuv tegevus, mis võimaldab lõõgastuda. Hämmastab, et minu eakaaslased nii vähe vaikust hinnata oskavad. Ehk on see pinnapealsuse märk, mis näitab võimetust millessegi tõsiselt süveneda. Fred Jüssi, Vahur Kersna saatest, nimetas end vaikuse spetialistiks. Mees väitis, et on selle oskuse omandanud 20 aastaga. Ja samas, missugune võrratu sõnaseadja on loodusemees Fred Jüssi. Ehk on minu eakaaslased veel liiga noored, et vaikuse väärtust taibata. 27 Televisioonist jälgitav
20 ja olla meeleheites maise ja igavese suhtes; 3)me võime trotsida meeleheidet. Kas meeleheite ja kahtluse piiril suudab inimene teha veel ühe hüppe? Kristlik eksistents rajaneb kõrgema rahutuse vaimul. 3)Religioossne teadvus - inimene elab usus. Usu mõistet ohustab kahesugune järeletegemise oht:1)muutub paljaks pinnapealseks vaimustuseks; 2)viib teoloogilisele lühiühendusele (inimese iseolemine hävib). Idealistliku pinnapealsuse vastu aitab õpetatud eneseteadvus. Elu Jumalaga tähendab: 1)omada igas situatsioonis vabadust; 2)olemasolev situatsioon vastu võtta (kuna see on Jumalast antud); 3)teha seda, mis on täna võimalik teha. Ka kõige väiksem asi, mida teeme. annab tähenduse. Hirm. Hirm võib meie ellu tungida äkilise ehmatusega või olla püsiv melanhoolia. Hirm on tõenduseks, et inimene on määratud millegi kõrgema jaoks
annaabi.ee 
