telgede pööramise suhtes 5.16. Millised on kujundi peateljed? -teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? On ekstremaalsed (või vastupidi) 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille algus on pinnakeskmes 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 5.21. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? *kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed. 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul? 2 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 6.1
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid?
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid?
tugevus 22 = 4 korda 3.3 Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Polaartugevusmoment W0 Dimensioon; [m3] Kui D 2 korda, siis tugevus 23 = 8 korda 3.4 Nimetage kujundi pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3] teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4] 3.5 Defineerige kujundi keskteljestik! kujundi peateljestik (ristteljestik), mille algus on pinnakeskmes (ja siit ka keskpeainertsimomendid) 3.6 Mis on kujundi pinnakese? Keskteljestiku alguspunkt 3.7 Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yzteljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5.5) ning need väärtused võivad olla nii positiivsed, negatiivsed, kui ka võrdsed 0ga. Nende telgede ristumispunkt, millede suhtes staatiliste momentide väärtused S = 0, ongi kujundi pinnakese. Iga sümmeetriatelje suhtes S = 0.
Telg-inertsimomendid peatelgede suhtes on I = max I yz = 0 y (või vastupidi) ekstremaalsed (Joon. 5.14): I z = min Kesk-peateljestik = kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille NB! Tugevusanalüüsis algus on pinnakeskmes (ja siit ka kesk-peainertsimomendid) väga oluline Kujund ja selle teljestikud Kesk-peateljestik z z1 Keskteljestik I y = min z2 S y = 0 S y1 = 0
Telg-inertsimomendid peatelgede suhtes on I = max I yz = 0 y (või vastupidi) ekstremaalsed (Joon. 5.14): I z = min Kesk-peateljestik = kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille NB! Tugevusanalüüsis algus on pinnakeskmes (ja siit ka kesk-peainertsimomendid) väga oluline Kujund ja selle teljestikud Kesk-peateljestik z z1 Keskteljestik I y = min z2 S y = 0 S y1 = 0
anumas mõjub vedeliku pinnale ülerõhk pm või vaakum pvac, d- vedelik mõlemal pool seina. Rõhuepüür joonistatakse seina sellele poolele, kust rõhk mõjub, sest epüür kirjeldab koormust. 1.10 Hüdrostaatiline rõhujõud tasapinnalisele kujundile Analüütilisel meetodil on võimalik arvutada millise tahes kujuga ja mis tahes asendis olevale tasakujundile mõjuvat hüdrostaatilist rõhujõudu. Rõhujõud tasakujundile võrdub kujundi pinnakeskmes valitseva rõhu ja kujundi pindala korrutisega. . Jõud on vektor, mille täielikuks määramiseks on vaja teada ka suunda ja rakenduspunkti. On teada, et rõhujõud mõjub risti pinda. Jõu rakenduspunkt on rõhuepüüri raskuskeskmes. Punkti, kuhu on rakendatud pinna normaali suunad mõjuv rõhujõud, nimetatakse rõhukeskmeks D. Rõhukeskme D kaugus vedeliku pinnalt l D on arvutatav:
teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z Qz · pikijõud N mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; Pinnakese · põikjõud Qy ja Qz mõjuvad N pinnakeskmes piki sisepinda Mz Qy x Kesk- T peateljestik kesk-peatelgede sihis; y · väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber Joonis 7.1 sisepinna normaali; · paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber
Kh 0.208 0.219 0.231 0.246 0.267 0.291 0.312 0.333 Kb 1 0.93 0.86 0.79 0.75 0.74 0.74 0.74 3.5.3.2. Ellips Väänatud ellips-ristlõikega varda ristlõikes (Joonis 3.23): Väändepinge laotused Suurimad väändepinged · pinnakeskmes (sümmetriatelgede B B ristumispunktis) nihkepinged 16T =B = puuduvad;
O2 A Iz Iy 8.2.2. Ühemärgiline normaalpinge laotus Ekstsentrilises pikkes varda ristlõike pingelaotuse (y,z) kuju sõltub pikikoormuse F rakenduspunkti paiknemisest ristlõike pinnakeskme suhtes: · kui pikikoormus mõjub täpselt pinnakeskmes, siis on tegemist pikkega (tõmme või surve) koos ühemärgilise ja ühtlase normaalpinge laotusega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskmest väga kaugel, siis on tegemist painde või vildakpaindega koos erimärgilise normaalpinge laotusega ning pinnakeset läbiva nulljoonega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus.
annaabi.ee 
